Et praktiseerinud tippjurist ajab sassi referendumi ja riigikogu valimised on ju igati arusaadav, tal on molekulid ja milliliitrid ka sassis nagu Kört-Pärtli pampersid, aga ikka kõlbab valida kuhu iganes.
Luulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika žanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides välja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundmõtteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis sõna võtvaid isikuid püüdlema tõe poole. Luulud ei ole tõde.
Luul on Wikipeedia definitsiooni järgi „haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire." Meditsiinilise luulu omadused on järgmised:
- Haiguslik (väär) – ilmselgelt tõele mittevastav. Näiteks haige räägib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate jõuk.
- Veendumuslik – haige mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma mõtteid kui tõeseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.
- Kriitikale allumatu – ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.
Luulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või apteekri poole.
A. Kallas sai kriitikat Reformierakonna endiselt peasekretärilt kui ka riigiõiguseksperdilt
Postimees orienteerub väga vaevaliselt aktuaalses reaaluses, aga läbi halli kivi kuidagi tönkab, liiga hilja, liiga vähe ja liiga uimaselt, aga ilmselgelt on psühhoos lahtumas. Üksikud vaimuselguse hetked nagu Juhan Liivil on mõistagi tunnustust vääriv saavutus, ent üksikud selgusehetked ei tee kellestki Juhan Liivi.
Nagu näeme, järgneb valimiseelsele oravakultusele räme pohmell. Uus lillaroosa valitsus saab halastamatut kriitikat, va Kaja Kallas eelkõige, sarjavad peaaegu kõik. Vihakõne lööb üle pea kokku. Peavooluajakirjanduse luulud hajuvad, kahju on aga juba tehtud. Tegemist ei ole just pärast kaklust rusikatega vehkimisega, pigem lajatatakse endale lahtise käega vastu molu, oh mind oinapead, jääle sain tünni.
Ma ei saa kuidagi pidada tervemõistuslikuks ajakirjanikke, toimetajaid ja muid asjapulki, kes pärast paarikümmet aastat ikka veel aru ei saa, milline roojane kamp on oravad, milleks nad on võimelised ja kui alatult nad valetavad ja rahvale näkku sülitavad. Siin pole vaja olla analüütik, prohvet, mõtetelugeja ega selgeltnägija, elementaarsest elukogemusest piisab.
Miks te enne valimisi ei öelnud, et hakkate meid nülgima? Sellepärast, et siis te tobukesed ei oleks rahapesijaid ja sundsüstijaid tagasi valinud. Sõjapropaganda tegi oma töö, surmahirm võttis terve mõistuse. Tulemus oli ennustatav. Nüüd on tulemus käes ja hale kisa lahti.
Üks totrus järgneb teisele: "Kallas ütles täna hommikul Vikerraadio saates, et valimiskampaania ajal ei saanud maksudebatti pidada, kuna põhiseadus ei luba maksutõstmisi rahvahääletusele panna." Et praktiseerinud tippjurist ajab sassi referendumi ja riigikogu valimised on ju igati arusaadav, tal on molekulid ja milliliitrid ka sassis nagu Kört-Pärtli pampersid, aga ikka kõlbab valida kuhu iganes.
Tore et see totrus on paljastatud, muhe üksikjuhtum, hea et leiti ka ekspert, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigiõiguse õppejõud Paloma Krõõt Tupay andis sotsiaalmeedias teada, et peaministri tõlgendusest lähtudes ei oleks kampaania ajal tohtinud rääkida ka riigikaitsest, kuna põhiseaduse paragrahv 106 keelab selleski küsimuses korraldada rahvahääletust.
Kaunis terane tähelepanek, loodame et kõik need tupayd leiavad järgmiste valimiste eel klaviatuuri ja teevad pooletoobiste idiootlikud juriidilised sonimised maatasa ning PM hoiab vaimse võimekuse kollapsil silma peal. Nagu näeme, on see kõik võimalik, saab küll leebelt mõista anda, et see ja see on ikka täielik oinapea.
Kas Prigožin tõstab makse? Kas Prigožini käsilased tõstavad makse? Ega enne ei julge kindlalt väita, kui Politico on oma infooperatiivse sõna öelnud. Ajakirjandus jõurab, valijal on aga põhjust rahul olla, küllap see maksuraha, mida kokku ahmitsetakse ikka idarindele läheb ja tibla nutab ja meie e-demokraatiat ei ohusta mitte keegi.
Ega siis uute maksudega kokku korjatud raha ei lähe põlema, see läheb ikka valija poolt heaks kiidetud projektidesse – läheb sõtta ja sõjapropagandasse, läheb kliimahullusesse, homoinvesteeringutesse ja vaenukõne laadi käteväänamisse. Seda ju kõike lubati, sellest oli juttu ja see tuleb. Milles on probleem?
Ajakirjandus toetas õiget asja, valija valis selle õige asja, nüüd hakatakse seda õiget asja tegema, milleks nutt ja hala? Ilma rahata ei saa midagi, ikka tuleb maksta ja kes see siis muu kui maksumaksja. Mina muidugi vihkan seda kõike, aga suurem osa elanikonnast peaks olema rahul ja progressiivid püsti õnnelikud.
B. Koalitsioonilepe näeb ette rohkem tasulist kõrgharidust. Mida tähendab see tudengitele?
See Delfi lugu on segane ja hämaralt sõnastatud aga küsimus on igati arusaadav ja vastus sellele ilmselge ka ilma artiklit läbimälumata. Aga läheme teksti juurde: "Alles möödunud nädalavahetusel avalikustatud koalitsioonilepe soovib leida kõrgharidusse lisaraha nii avalikust kui ka erasektorist. Peale teiste punktide on koalitsioonileppesse märgitud võimalus küsida ülikoolidel õppemaksu nii doktoriõppes kui mõnedel juhtudel ka üldse eestikeelses õppes."
Selge, tahad feministiks, hobusevargaks või homoseksualistiks õppida, maksa oma rõõmud ise kinni või räägi tööandja pehmeks. Millistest mõnedest juhtudest siin räägitakse, selgub siis kui arveid hakatakse esitama, üldse ei imesta, kui eestikeelne õpe läheb tasuliseks, ent inglise keelne on tasuta, aga seda mitte Eesti vabariigi kodanikele, vaid taset tõstvatele haridusturistidele.
Ühelt poolt on mõistlik, et õpetatakse ainult neid spetsialiste, mida firmadel vaja on ja siis maksavad selle ka ettevõtted ise kinni. Teiselt poolt oleks ehk vaja ka mõnda kunstnikku, neil töökohti niikuinii ei ole, seega maksku ise või läheb akadeemia kinni. Teades kunstiakadeemikute põhimassi võiks nii mõnegi kõrgkooli kinni panna, kommunism tekib ise mustusest, sellesse pole vaja investeerida.
Niikuinii ajavad Vanasorose asja, las see siis maksab. Kelle mure see. Ei tohi unustada, et pooled meie esmakursuslased on funktsionaalselt kirjaoskamatud, ja seega pole nad just parim kapitalimahutus. Õpetada neid, kellel on vastav töökoht olemas või tulemas on kiiduväärne idee:
"Doktoriõppes tasulise õppimise võimalust ei ole Tallinna ülikool kaalunud. „Liigume pigem selles suunas, et suurem osa doktorantidest omaksid doktoritööga seotud töökohta kas ülikoolis või mõne teadustööst huvitatud partneri juures," ütles Niglas."
Mõte pole halb, aga teades oravate koonerdamispoliitikat ja globalistlikke kinnisideid, siis võib väga vabalt tegu olla rahvuskultuuri hävitamisega uuel tasemel ja suvaliste globalistlike luulude rahastamisega eestikeelse hariduse arvel. Liberalismiks minetatud uuskommunism on vaimuhaigus ja midagi head sellest ei tule, rääkigu nad mida iganes.
Kogu see uuskommunism on niivõrd hullumeelne, et ka ka meie vilets kõrgharidus võib seda ohustada. Seega näevad kommarid ka sooroslikus hariduses ohtu ning võtavad selle rahalt maha, see tundub olevat kõige mõistlikum seletus toimuvale.
C. Vene kodanikelt hääleõiguse võtmises uus koalitsioon üksmeelt ei leidnud
Uus koalitsioon on veelkord ja ilmselgelt tõestanud, et on viimane aeg taotleda ametliku idioodi diagnoosi. Lubada valida kambal putinistidel on hullumeelne, väidetavalt valivad 80% Eestis elavatest Venemaa kodanikest Putini väga paha parteid.
Ehkki koalitsioonileppes on selge sõnaga kirjas, ei ole näha tegusid: "Töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata."
Selle asemel, et koalitsioonilepingut ausalt täita, keerutavad lillaroosad lödipüksid pöidlaid ja otsivad bürokraatlikke ettekäändeid putinistide mahitamise jätkamiseks. Läänemets: "Vot ei tea. Siin ongi erinevad nägemused. Erinev seaduse tõlgendamine. Selles mõttes tuleks seda teha, et analüüsida, vaadata, mis see tulemus sealt tuleb. Selle järgi on võimalik alles otsustama hakata."
Mis puutub siia põhiseadus, põhiseaduse järgi on kõrgeim riigivõimu kandja rahvas, mõistagi mitte valgevene ja vene rahvas, vaid eesti rahvas. Valgevene ja Vene põhiseaduses ilmselt ei ole punkti, et mainitud riikide kodanikud võivad Eestis valida. Seega on igati põhjendatud, et Vene ja Valgevene kodanike valimisküsimus lahendatakse vastavalt nende koduriikide põhiseadustele.
Ja kui jutt käibki Eesti põhiseadusest, siis võib seda õige asja nimel muuta nii nagu vaja, kunagi meil ei olnud nii tõsist putinismiprobleemi, olid interliikujad ja muud sellised, keda alahinnati. Nüüd on putinismiprobleem ja põhiseadus tuleb kooskõlla viia põhiseaduse vaimuga ja eesti rahva tahtega.
Mõistagi see globaliste ei rõõmusta, aga kui globalism on sujuvalt läinud üle suurvene šovinismiks, siis on viimane aeg pidurit tõmmata. Meil ei ole ka globalismi põhiseaduses, ei ole öeldud, et kõrgeima võimu kandja on Bill Gates või Klaus Schwab.
D. SUITSUPILV UMMIKU KOHAL: automaks tuleb, aga kellele ja kui palju?
Kõigi autopedede, motoristide ja invasõiduki juhtide rõõmuks on va Kaja Kallase klikk välja mõelnud uue koormise, mille kohta hetkel ei ole teada muud, kui et ta tuleb selleks et jääda ja rikastada meie e-demokraatiat 120 miljoniga aastas.
"Uue valitsuse kavandatud automaksuga loodetakse riigikassasse koguda üle 120 miljoni euro aastas. Eestis on ligi 850 000 sõiduautot, järelikult peaks iga auto pealt laekuma keskmiselt 141 eurot."
Kas siin on vahet, kes ja kui palju maksab, tegemist on ülimenukate parteide enam kui vaimustust tekitanud kliimapoliitikaga, iga valija peaks maksma rõõmuga ja olema seda õnnelikum, mida rohkem ta pappi välja käristab. Nutt ja hala on seletatav skisofreenilise isiksuse lõhestumisega. Üks pool sinust tahab konni ja siile päästa, teine kardab automaksu. Ole julge ja maksa, muidu läheb maakera pooleks.
"Mart Võrklaev Reformierakonnast, kes on automaksu teemadel intervjuusid jaganud, ei soovi praegu veel detailidest rääkida. Küll aga on juba jutust läbi käinud, et arvesse võetakse seda, kui saastav on auto ja mingil moel defineeritakse luksusautod, mille omanikud peaksid keskmisest rohkem maksma."
Kellel on liiga väike maks ja ta tahab rohkem maailma päästmisesse panustada, peaks kindlasti panema ennast luksuslimusiini ostmise järjekorda, meil võib olla ajutisi tarneraskusi. Kui muu ei aita, löö oma odava rahvaauto karterisse kangiga auk – see saast mis sealt välja voolab, peaks olema maksuametile veenev argument, mõistlik on muidugi enne maksuametisse helistada ja asja uurida.
Alati võib osta veel mõne odava auto, kes tahab maksu maksta, see kindlasti leiab võimaluse. Skisofreenia ei ole hea, tuleb püüelda tervikliku isiksuse poole. Valisid – maksa, vähemalt ei ole prigožinlasi kõri kallal, see on suur privileeg ja sugugi mitte odav. Kindlasti soovitan maksta, muidu tuleb Prigožin ja paneb su Mazda põlema.
Invakategooria: Hartman: kultuuriinimeste sotsiaalgarantiidega tuleb edasi minna
Siiani pole jõulist liikumist kulturnikute sotsiaalsete tagatise asjus näha olnud, edasiminekust rääkimine on ilmselge arusaamatus. Pealegi on tagatiste puudumine (palgad, haigekassad, pensionid, värgid) kujunenud kauniks traditsiooniks ja kultuurimeistrite asotsiaalse identiteedi osaks.
"Üks teravamaid küsimusi kultuuripoliitikas praegu on vabakutselist loovisikute toimetulek ja sotsiaalsed garantiid, sõnas Hartman." "Selle teemaga tuleb edasi minna ja lahendused leida. Seal me teatud kokkulepeteni ka jõudsime koalitsiooniläbirääkimisel," sõnas Hartman.
Kus see teema siis nüüd üleöö teravaks läks, eks see ole terav olnud vabariigi algusest peale – ei usu ma seda juttu. Pealegi on kriis ja langus ja kärpimine ja sõda ja kui kärbitakse, siis alati kultmini ja nii et oigavad. Ma ei ütle, et teravusi poleks, aga keegi pole neid varem märgata tahtnud.
Ja kui keegi läheb raskel ajal Venemaale lisa teenima nagu Mustonen, kohe saab riigireetmise süüdistuse või midagi sellist, mis on muidugi natuke õigustatud ka. Venemaa on ju paha. Positiivsetest arengutest võiks siiski nimetada paigaltammuvat pilootprojekti nimega kirjaniku- ja kunstnikupalk.
Ok, selline algatus oli, mõte selles, et viskame mõnele tüübile keskmise palga, kui asi toimib, siis hakkavad kõik palka saama. Kõik palka ei saa, järelikult asi ei toimi ja ja pilootprojekt kui läbikukkunu tuleks viivitamatult lõpetada. No ei toimi, sest kui toimiks, siis tehtaks sellest järeldused ja ei räägitaks tagatiste puudumisest. Oli huvitav piloot, seda katsetati igasuguste suleliste ja karvaste peal, nii et ei imesta.
Tagatised ei ole keeruline asi, anna raha ja unusta kogu lugu. Siin on aga jälle paras skisofreenia,. Tahaks tagatistest rääkida aga raha ei raatsi kuidagi anda, pole kunagi andnud. Pole ju midagi anda, läks ära rindele ja tuulikukasumi suurendamiseks, süstal oli ka vaja soetada.
Kirjanikele võiks anda küll, kui nad oma maja pealt Harju tn 1 stalinisti ja okupatsioonivõimu käsilase Smuuli näopildi maha võtaksid, kollaborante ja rahvusriigi vaenlasi pole vaja niimoodi esile tõsta. Läks Narva tank, mingi ka Smuuli lõust, pole enam sünnis vene šovinismi taldu lakkuda, see aeg sai sõjaga otsa.
Aga eks see kollaborantide asi ole seotud kirjanike terve mõistuse ja selgroo konsistentsiga, näeb mis saab, üldkogu on lähedal. Ehk tuleb vähemalt sellele häbile ots.