Hea on veganjaanipäeva morsi joomise ürituselt tulla kindla teadmisega, et samal ajal kui me suvikõrvitsat grillisime, on putinistid ennast juba kooma joonud ning kaotanud seetõttu järjekordse küla.
Luulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika žanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides välja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundmõtteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis sõna võtvaid isikuid püüdlema tõe poole. Luulud ei ole tõde.
Luul on Wikipeedia definitsiooni järgi „haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire." Meditsiinilise luulu omadused on järgmised:
- Haiguslik (väär) – ilmselgelt tõele mittevastav. Näiteks haige räägib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate jõuk.
- Veendumuslik – haige mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma mõtteid kui tõeseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.
- Kriitikale allumatu – ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.
Luulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või apteekri poole.
A. Vene poliitiline eliit on sõjastressi tõttu asunud rohkem jooma
Inimkond muretseb Ukraina pealetungi pärast, ei ole vaja muretseda, päris mitu küla on vabastatud, vantidel napib tanke, soomustehnikat ja üldse kõike peale linnade pommitamise tarvikute. Ehkki meil ei ole otseseid tõendeid agressori täielikust hävitamisest, on allikaid, mis räägivad sellest, kui halvasti nurjatutel sibulatel läheb.
ERR annab teada, et vene eliit on hakanud jooma ning lakkuma on nad hakanud sügavast sõjamasendusest. Küll nad seda sõja ja vodka asja tunnevad, kui joovad, siis kardavad ja kui kardavad, siis on mida karta. Osundan: "Viin, konjak ja vein on muutunud Vene valitsusliikmetele oluliseks sõjamõtete leevendajaks, kirjutas Vene opositsiooniline väljaanne Verstka."
Konjak on minu isikliku kogemuse järgi puhas mürk ja selle võiks vabalt kvalifitseerida keemiarelvaks. Vaevalt Vene sõjaaja vein ja viingi paremad on, kui riigi juhtkond on silmini lakku täis, siis on seda ilmselt ka veinimeistrid ja viinavabrikandid. Tulemuseks on ebakvaliteetsed tooted ja keemiliselt neutraliseeritud kliendid.
Minu kui patsifisti stressi vähendab uudis joomarsõjarditest tublisti. Meie omad ilmselt on valge pulbri peal, pole ka paha variant. Kuskilt jäi küll silma ka selline Eesti statistika, et viimastel aegadel on enamus kulusid kokku tõmmatud peale väljas joomise, aga kõrtsis on teatavasti kallis lakkuda ja majanduslanguse olukorras ei saa see meie kaitsevõimet kuigivõrd kahjustada.
Ja meil juukase ikka rõõmust, vaimustusest demokraatia edenemise pärast, tähistatakse uue valitsuse edusamme ning kummutatakse Bideni perekonna terviseks. Mina isiklikult olen küll iga küla vabastamist tähistanud, nii Bangladeshis kui mujal maailmas. Oh priius, kallis anne jne. Kindlasti on hea põhjusega joomine tervisele ja ühiskonnale parem kui ennast sõjamure pärast seaks lakkuda.
Meie ja meie liitlased joome teaduslikult, viisakalt ja vabal ajal, nii et vaimne tervis ja töövõime ei kannataks. Loll agressor aga ei oska üldse juua ja kaotab sõja. Teise ilmasõja ajal valitses vene kaevikutes täielik karsklus ja sama võib teatud reservatsioonidega öelda ka staabiohvitseride kohta. Sealt see võit tuli, nüüd pole neil aga enam kõige vähematki lootust.
Selliseid tervet mõistust toetavaid ja lihtsaid uudiseid on rohkem vaja. Lehelugeja ei tee sageli ofensiivil ja preservatiivil vahet, ometi konjakit ja veini ta segamini ei aja. Seega jõuab eluliselt tähtis info kadudeta kohale. Hea on veganjaanipäeva morsi joomise ürituselt tulla kindla teadmisega, et samal ajal kui me suvikõrvitsat grillisime, on putinistid ennast juba kooma joonud ning kaotanud seetõttu järjekordse küla.
Jaanipäeva üldrahvaliku vaimse tervise hinnanguks annan 9 punkti kümnest ja kui Moskva tuumarelvaga tuhastatakse on 10 kohe täis ka.
B. Hollandis sai nekrofiiliast kuritegu
Kes seda oleks võinud arvata, et iseenda põllumeeste vastu verist kliimasõda pidavas riigis võib kohata terve mõistuse ilminguid. Siiani oli Holland karjapoiste ja koolnukoinijate paradiis, nüüd on mõlema vähemuse elu tehtud õige kibedaks, osundan: ""On aeg saata selge signaal, et seksuaalne ja muu füüsiline rüvetamine ei ole meie ühiskonnas aktsepteeritud," ütles Hollandi justiitsminister Dilan Yesilgoz-Zegerius. "See võib põhjustada suuri kannatusi sugulastele," lisas ta."
Ei oskagi seletada, millest selline ootamatu vaimne selginemine. Vaevalt et üks perekond saab terve suure riigitäie hälvikuid mõistusele kutsuda. Nii nagu PM uudisest ja hollandlaste kohtupraktikast võib järeldada, ei ole rüvetamine siiani olnud rüvetamine ja kallite kadunukeste omaksed ole kunagi varem protesteerinud.
Huvitav, kuidas on lastekohitsemisega, kas mõni Hollandi pere on maimukese munade maha võtmise vastu häält tõstnud ja kui on midagi kobisenud, mida nendega siis tehtud on? Oletan, et seda mida mujal progressiivses maailmas, see tähendab, et väikese kohimudilase isalt-emalt on vanemilikud õigused ära võetud. See on levinud praktika, vahel lisandub sellele ka terrorismisüüdistus.
Kas siis laibapõrutajad ei armastagi, kas siis nende armastus ei ole üks hea riisalolik asi, mis tagab riigi majandustõusu ja kaitsevõime ja demokraatliku elu- ning tõestandardi? Loogiliselt oleks laste kohitsemine justkui suurem kuritegu, kui laiba au teotamine. Laiba elu on läbi, lapse elu on alles ees. Aga ega siis Hollandit ei saagi mõistusega võtta, ei saa emmetella emmateldamatut või kuidagi nii.
Üldse ei imestaks, kui hulk Madalmaades baseeruvaid väliseestlasi koju tagasi pöörduvad ning sulanduvad innukalt pedofiilse ülesehitustöö eesrindlaste sekka. Igal juhul tuleb ka laiast maailmast vahel tervele mõistusele vastuvõetavaid sõnumeid. Selle eest au ja kiitus surnute õiguste eest võitlejatele Euroopa Liidus.
C. Läbikukkunud seksi EMi korraldaja selgitas, miks kõik sääraseks farsiks muutus
Mäletan samal teema lugu, kus keegi Hispaania seksualist kurtis, et võistlus nurjus ja talle isegi ei makstud osalemise eest. Kunagi võisid ka olümpiamängudel osaleda ainult amatöörid ja maksmine oli lausa keelatud. Hea, et demokraatia on ka selles nii olulises valdkonnas võidule pääsenud.
Ühesõnaga Rootsi seksuaalaktivistid tahavad oma meelistegevuse spordina arvele võtta, ametnikud on aga vastu ja saatus näib ka nöökivat. Mis siis ikkagi toimus ja miks ei tulnud hästi välja: "Igas toas olid kaamerad ning ülekannet jälginud huvilised said oma lemmiku poolt hääletada. Bratici sõnul tuli võistlus varem lõpetada, kuna nende veebilehte tabasid küberrünnakud."
Mulle tundub, et tegemist on täiesti tavalise pornolaiviga, milliseid on maailmas sadu tuhandeid, kui mitte rohkem. Miks seksualistid ei taotle pornograafia spordiks kuulutamist, jääb arusaamatuks, terminites tuleks ikkagi olla täpne. Kui on sport, siis olgu ka spordisaal või staadion, ei ole siin mingit oma toanurgas nikerdamist.
Peab olema spordivarustus, reeglid, auhinnad ja kõik mis vaja. Hetkel tundub siiski olevat tegu amatöörkiimlejate läbimõtlemata projektiga. Kas häkkerid tõesti sekkusid või kukkus üritus läbi intellektuaalsetel põhjustel, ei tea meie, faktikontrolli tegemiseks puudub vajadus. Loomastunud ühiskond vajab eelkõige anaalsporti, see on selge.
Miks riik ja Vanasooros allakäiku ei rahasta, on täiesti arusaamatu. Võistupanemises on ju nii avatud ühiskonna, feminismi kui inimõiguslikku elementi, armastusest rääkimata – armastust on isegi rohkem kui keskmises Somaalia bordellis. Kahju on vaadata, kuidas Hollandi nekrofiilid ja Rootsi vända- ja kliitorigängsterid üksteise järel põruvad.
Mis on juhtunud, Euroopa alusväärtused? Kuidas niimoodi saab? Kas see on putinism või katoliiklus? Tõesti, väga tagurlikud lood. Juhul kui sekkusid tõesti moraalsed häkkerid, siis tuleb neid karistada terrorismi ja vihaprogrammeerimise eest. Armastusega ei möliseta, armastus toob kaasa majandustõusu. Ei teagi, mille taha see meie majandustõus on jäänud? Seda teemat peab edasi mõtlema, aga selge on, et seksuaalluulud on sügavas mõõnas. Skandinaavia ei ole täna enam see, mis ta oli Fouceault ajal.
Invakategooria. Kirjanike liidu romaanivõistluse peapreemia pälvis Sven Mikser
Nagu me kõik hästi teame, on Sao Paulos "Vareda" nimeline baar, kus… ERR avaldatud pildil näeme vasakaktivist Rein Rauda ja laureaat-sotsialisti Sven Mikserit, milline hämmastav kokkusattumus. Igasugused vastikud vandenõuteooriad on liikvel, neile kõigile tahan ma siin vastu vaielda.
Kahju pole kuigi suur, sest G. Thunbergi järgi pühiti 21. juunil inimkond maamunalt, ja filoloogilistel nüanssidel pole enam mingit tähtsust. Ilmselt loete te seda lugu juba mujal kui sellel halvasti korraldatud planeedil. No ei vedanud sm Mikseril, auhinna sai, aga seda läbi lüüa enam ei jõudnud. Täielik ebaõnn.
Kirjanike liit on muidugi kamp staliniste-smuliste, selles pole kahtlust ja igasugust vasakkammi mahitatakse seal ka ilma võistlusi korraldamata, igapäevane rutiin. Romaani "Vareda" pole lugenud, aga oodata on paksu menstruaalverd, immigrantide ja venelaste kannatusi, vanaema kleite, ekre natside kuritegusid ja ohtralt homoseksualismi. Kui ei, siis on tegemist alatu pettusega või on tabletid mõjuma hakanud, kes teab.
Üldjuhul ei ole hilisdebüüdid kuigi viljakad, samas pea kõik töökamad väliseestlased said raamatuga maha. Aga kes neid loeb? Ehk on sm Mikser olnud mõnes pikemas lähetuses, nt Capri saarel? Samas lihtne küsimus: kas mõni tänapäeva romaanivõistlus on andnud midagi iseäranis head? Kahtlen sügavalt, tavaliselt kolib kogu kõik see trään kiiresti invakategooria ülerahvastatud latrisse.
Sanga talus 19.06.2023