Kliimaministeerium ei teinud IQ testi ära, kukkus läbi aritmeetilise ülesandega, seega käivad kõik raskemad ülesanded selleks volitatud ja palgatud isikutel ilmselgelt üle jõu ja kogu selle globalistide kontori võib südame rahus sulgeda. Minu jaoks on maailma päästmise projekt lõpetatud.
Luulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika žanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides välja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundmõtteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis sõna võtvaid isikuid püüdlema tõe poole. Luulud ei ole tõde.
Luul on Wikipeedia definitsiooni järgi „haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire." Meditsiinilise luulu omadused on järgmised:
- Haiguslik (väär) – ilmselgelt tõele mittevastav. Näiteks haige räägib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate jõuk.
- Veendumuslik – haigKui 2021. aasta esimeses pooles maksti toimetulekutoetusteks üheksa miljonit eurot, siis tänavu samal perioodil kulus selleks juba 25 miljonit. Ka toetuse saajate arv on tunamullusega võrreldes kahekordistunud, tõustes tänavu ligi 70 000 leibkonnale.e mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma mõtteid kui tõeseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.
- Kriitikale allumatu – ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.
Luulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või apteekri poole.
A. Kliimaministeerium tasub üüripinnalt lahkumise eest üle 430 000 euro trahvi
Kliimakinnisidee sai valusa vastulöögi, nagu kirjutab õiguslik meedia: "Üürilepingu lõppemise eest tuli maksta trahvi 434 600 eurot, millele lisandub käibemaks, küll aga oli Paldiski maantee hoone rendihind 605 000 eurot aastas ning ühishoones on samade töökohtade arvestuslik maksumus 390 000 eurot aastas. Lisaks hoitakse kokku 215 030 eurot kommunaalkuludelt."
Lisaks käibemaks suurusjärgus 87 000, abiks seegi. Pealkirja käibemaks ei jõudnud, muidu oleks summa üle poole miljoni ja see tunduks suur, alla poole miljoni pole nagu millestki rääkida. Mina olen närvis, et mind on petetud ja mulle pole kogu kliimafanaatikute priiskamist adekvaatselt kirjeldatud. Häbi, häbi.
Hea on teada, et kliima ja maailma päästmine on seltskonna käes, kes oma kontori majandustki ei suuda ohjes hoida, ei ole võimeline planeerima ja koordineerima nii lihtsat asja nagu mitu ruutu kontorit kliimafundamentalisti kohta on vaja, aga suudab seevastu päästa maailma. Ei usu, sest kes ei suuda oma raha taskus hoida, on abitu või korrumpeerunud või juhm.
Maailmaga on halvasti, siilidel ja konnadel pole kõige vähimatki lootust, sest päästjad ei suuda päästa oma nappe vahendeid – mille eest siis nüüd kliimapropagandat teha ja uusi makse lihtsameelsetele kaela määrida? Kas kogu kurnamisraskus jääb sõjaõhutajate kitsastele õlgadele.
Kliimaministeerium ei teinud IQ testi ära, kukkus läbi aritmeetilise ülesandega, seega käivad kõik raskemad ülesanded selleks volitatud ja palgatud isikutel ilmselgelt üle jõu ja kogu selle globalistide kontori võib südame rahus sulgeda. Minu jaoks on maailma päästmise projekt lõpetatud.
Meenub anekdoot eelmisest okupatsiooniajast, Albaania kommunistidel on kongress, päevakavas on kaks punkti: kuuri ehitamine ja kommunismi ehitamine. Kongress areneb ootuspäraselt, kuna naelu ei ole ja kuuri ehitada ei saa, hakatakse kohe arutama kommunismi ehitamist. Kliimasulaste kuur kukkus neile kolinal kaela, nüüd siis entusiastlikult maailma päästma. Jõudu, külamehed. Luul annab jõudu, kindlasti saate hakkama.
B. Palestiina – patsifistide rõõm
"Euroopa tänavatel toimuvad ka Palestiina-meelsed protestid." Eks ta ole. Mina kui patsifist olen täielikus vaimustuses Palestiina arengutest, käib mingi muinasjutuliselt verine ja Piiblimaale omaselt dramaatiline kamm, ei teagi, kuhu oma silmi peita. Tahaks Visnapuu kombel kisendada: Ärge tapke inimest! Aga mis see aitab, kumbki pool ei pea teist inimeseks ja looduskaitses on nad seal mõistagi täielikud võhikud – mis loodust saab olla kõrbes?
Paremal juhul mingid suslikud. Ja nii see läheb, ühel pool juudid, keda nüüd millegi pärast nimetatakse iisraelliitideks (just nimelt kahe l-tähega keskel) ja teisel pool palestiinlased, keda nimetatakse terroristideks. Palestiinlastega on nagu ikka, aga juudiretoorikas on midagi uut ja häirivat. Ei saa aru, kellest ja millest jutt käib.
Mis iisraelliidid? Kust need nüüd välja kargasid, sarnane sõna on sõnaraamatus olemas ja tähistab Iisraeli elanikku, aga seda kirjakeelsetki vormi pole kasutatud, sest elanikud on seal suht-koht monokultuur – aafika populandid on õige napilt esindatud. Ma saan aru, et lääne ajakirjandust tuleb kohustuslikus korras tõlkida, aga võimalusel ikka eesti keelde.
Vaadake, lugupeetavad, kui holokaustis tapeti juute, siis nüüd tapetakse ka juute, kui meedia ei räägi juutidest, vaid hämaratest iisraelliitidest, siis läheb emotsionaalne kõrgepinge kaduma, kaob seos Hitleri ja natsidega. Ja siis nagu polekski asi kuigi tõsine, kas te seda tahate, koerapojad.
Juutidevastane terror on alati olnud midagi erilist, kordumatut ja unikaalset, iisraelliitide vastane vaenutegevus kõlab nii, nagu tapaksid hutud tutse või vastupidi, pole seda särtsu, pole veenev, jätab tuimikud lausa külmaks, israelliitide peetimises võib ehk isegi karistamatult kahelda? Kes teab. Igal juhul on see müdin seal patsifisti jaoks tõeline maiuspala. On, millest moraalselt üle olla.
Sõda pole minu rida, pole mul relvatööstust, pole ma ka verejanuline psühhhopaat, ei saa ma ka mõrva õigustamise ega õhutamise eest üle keskmise palka, olen alati öelnud, et kes tahab kangesti kellegi maha koksata, mängigu vägivaldseid arvutimänge. Võin õpetada. Kui tapmine on lahendus, siis lahendatagu sellega ka niinimetatud ja paljukiidetud kliima-, pagulas-, majandus- ja perevägivalla kriisid.
Juba lehvivad iisraellitide lipud meie avalikõiguslikel hoonetel – selge see, et me oleme oma liitlase selja taga nagu hundid, meil on salajane baaside leping, kes teab mis seal Palestiina kohta kirjas on, võib muidugi oletada. Kas uutest maksudest kahe sõja ja kahe demokraatia kantsi kaitsmiseks piisab? Ei ole kindel.
Iisraelliitide kaitse eelarve on meie omast väidetavalt sada korda suurem, riigike ise on aga ehk pool Maarjamaad. Kas me peame iisraelliitide demokraatiat kaitsma kahesaja kordse annustega, kui võrrelda Ukrainaga? Arvan küll, mõistlik on valmistuda totaalseks sõjakommunismiks – hea asja nimel, demokraatia eest ja nii edasi. Tuleb totaalne nälg koos kogu vara konfiskeerimisega ehk.
Õnneks ei puutu see kõik patsifistidesse, meie oleme tapatalgutest moraalselt üle, vaatame sõjauudiseid ja irvitame küüniliselt, hahahahaa – vaat kus lollakad, ei oska inimese moodi elada, jälle taovad üksteisel lõustasid lamedaks, no on ikka seltskond. Täitsa kiviaja primaadid, onkiloonid, troglodüüdid.
Sõja ajal, eriti nüüd kus väike nagin käib taas Serbias, nagu ka Armeenias, Mali lähistel prantsuse aafrikas ja sätib ka Taivani ja Iraani poole, soovitan patsifismi, see on lõbus. Ei mingeid kohustusi, pisaraid, nuttu ega hala – võõras mure. Meil ju sõda pole. Meie sõda ei taha, meil on sõda tegelikult keelatud, sest see on paha. Inimesed saavad surma
Tänu patsifistidele üldse kellelgi veel hing sees ongi. Kui vähesed ent tublid minusugused pööraksid ka sõjarditeks, siis unustage abordikliinikud ära, neid pole enam kellelegi tarvis. Unustage kõik ära, sest järgi on ainult tuhk ja pruun kondipuru jutt. Vaimse tervise säilitamiseks ja planeedi päästmiseks on ainult üks valem ja see on patsifism. Lõpeta kohe tapatalgud ja alusta patsifistina täiväärtuslikku, sügavalt inimlikku ja seduskuulekat elu.
INVAKATEGOORIA: Sarviktädi raamatut rünnatakse
Jälle on keegi kirjutanud raamatu, mõistagi iseenese elust, tahtnud kõige paremat, seega siis raha, aga sattunud seadusega pahuksisse ja koguni kohtu alla. Paistab olevat mingi autoriõiguste küsimus või koguni intellektuaalse omandi vargus, kes teab, milleks lugeda raamatute kohta, mida sa niikunii ei kavatse kätte võtta.
On inimene, kellel sarved peas ja pilt lehes ja sageli napis riietuses, kas see on kirjanik? Ei. Võin nimetada kirjanikke: Sophokles, Homeros, Tammsaare, Juhan Liiv, Marie Under, Jaan Oks, eriti Jaan Oks. Kui Homeros ja Oks on loetud, siis võib lugemise üldse lõpetada, ei pea lugema tont teab mida.
Kindlasti on sarviktädi elukäik kirev ja rääkida nii sellest kui teisest, kui see kõik oleks ausalt kirjas, siis pandaks ta muidugi vangi, mitte ei nöögitaks autoriõiguslikus liinis. Seega on mul õigustatud kahtlusi ja kõhklusi, see on lahja kraam.
Lugematagi on selge, et pea kõik raamatud on täielik jama, klassika välja arvatud. Aga sellele vaatamata on elulooline materjal alati huvitavam ja väärtuslikum kui puine ja juhm nomenklatuurne soig, see on nüüd sarviktädi kaitseks ja smulistide vastu öeldud, Keegi ei pea lugema Hasso Krulli abikaasa teoseid, seda ei anta edasi sugulisel teel, eriti kui edasi anda on õige vähe.
Nii et meie aega ja vaeva on säästetud ja üks raamatulaadne toode on käibelt kõrvaldatud, kärarikas kampaania läks tühja, vähemalt esialgu. Ehk kampaania sundis kellegi raamatupoodi ja ta ostis mingi muu kahtlase kaalukusega toote, kes teab. Ei saa jääda lootma kohtu peale, ise tuleb kõik ära keelata, mille lugemine eluiga lühendab.
Invakirjanduse lugemine on eluea lühendamine, halb raamat on väike mõrv või väike põrgu, sageli mõlemat. Võtame kohtust eeskuju ja keelame enda jaoks nii Delfi, Kroonika, Buduaari kui ka kõik muu kergekaalulise, me ei ole vaimult nõrgad, jõuame lugeda ka sisulist juttu. Klassikaline kirjandus on aju jõusaal, eriti luule. Sealt see vaimne tervis tuleb.