Me elame maailmas, mida me ise pole teinud. Võiks isegi öelda, et me oleme selle tasuta kingiks saanud. Oma eelkäijatelt. See, kuidas me sellesse kingitusse suhtume, näitab, kes me oleme, kirjutab Malle Pärn.
Barbaritele ehk harimatutele vägivallatsejatele ei tohi anda maailmas võimu ega vabadusi, nendele, kes ei oska hinnata teiste loodud väärtusi.
Tänapäeva liberaal tahab ära keelata või koguni hävitada kõik, mis temale ei meeldi. Ta arvestab ainult endaga, TEMA on kõige mõõt ja hindaja. Kõik peab olema nii, nagu tema tahab. Oluline on vaid see, mis temale isiklikult mõnu pakub. Isiklik mõnu ja materiaalne kasu on ainsad olulised kriteeriumid tänapäeva liberaali jaoks.
Me elame maailmas, mida me ise pole teinud. Võiks isegi öelda, et me oleme selle tasuta kingiks saanud. Oma eelkäijatelt. See, kuidas me sellesse kingitusse suhtume, näitab, kes me oleme. Kas me oskame näha meie eelkäijate väärtusi või ei oska.
Viisakas inimene kingitust ei halvusta. Niisiis, me ei tohiks oma eelkäijaid halvustada oma praeguse meelsuse pinnalt, me ei tohi neid hukka mõista meie piiratud isekuse pinnalt.
Kultuur on järjepidevus. Sajanditevanune. Kultuuril on mõte, kultuuris on sõnum.
Mõtlemisvõimeline inimene püüab seda maailma ja oma eelkäijaid mõista, mõistmatu usub, et tema on esimene tark maailma ajaloos.
Tarkuse juurde kuulub ka tänulikkus.
Kui me ei austa oma esivanemaid, siis me ei austa ka ennast. Viisakas inimene ei ründa kunagi seda, kes on surnud.
Maailmas on nii häid kui halbu asju. Arukas inimene oskab neil vahet teha, loll ei oska. Sageli on halb asi kenasti ära maskeeritud, ja loll hakkab seda kiitma. Paraku.
Aga lollus on inimese isiklik valik. Mitte kedagi teist ei saa loll oma lolluses süüdistada. Sest ta oleks ju võinud valida tarkuse, aga ta valis lolluse…
Olen seda juba mitu korda korranud, et me elame nagu kahes erinevas maailmas, inimesi on tänapäeval nagu kaks erinevat liiki.
Ühed mõtlevad välja mingi maailmamudeli, mõtlevad sinna ka seadused ja reeglid, ja suruvad neid ka teistele peale. Nad elavad luuludes, mitte pärismaailmas. Nad seletavad kõike oma luulude valguses.
Teised annavad endale aru, et nad elavad pärismaailmas, kus kehtivad kindlad loodusseadused, mida inimene ei saa muuta, ja mida inimesel tuleb täita, kui ta tahab siin maa peal õnnelikult ja turvaliselt elada.
Kui me näeme näiteks videot, kus must mees lööb tänaval suvalist valget naist rusikaga näkku, siis pärismaaailmas elav inimene saab aru, et see ei ole sõbralik suhtlemine. Ei ole ka mingite kaugete esivanemate ülekohtu heastamine. See on vägivald, see on räige kuritegu. Raskendavaks asjaoluks on see, et mees lööb naist, kes on temast teatavasti nõrgem. Ja see on rassistlik kuritegu. Sest must lõi valget ainult selle pärast, et ta oli valge. Rassist on siin must, mitte valge!
Kui valge politseinik tarvitab vägivalda talle vastu hakkava suurt kasvu tugeva musta kurjategija kallal, siis see EI OLE rassistlik, see on tavaline kuritegevuse ohjeldamine, mis kuulub politsei igapäevaste tööülesannete hulka. Kui kurjategija rabelemise käigus hinge heidab, siis ei ole selles politseinik süüdi. Miks see kurjategija siis politseinikule vastu hakkas?
Paljudel mustadel näib olevat tohutu viha või kadedus valgete vastu, ja tohutu jälestus omaenda musta naha vastu. Ikka minnakse kallale sellele, keda peetakse endast paremaks, see on kiusajatele ja vägivallatsejatele omane.
Kui see kunagine orjus seal Ameerikas nii kohutav oli, et selle pärast valge rass täies koosseisus põlvili sunnitakse, miks need aafriklased siis ikka veel nii massiliselt kipuvad sinna vastikute orjapidajate maale? Ja endiste kolonisaatorite Euroopasse? Miljonite kaupa? Valgete rassistide eeskodadesse armuleiba sööma? Isegi naisi ei saa nad vaesekesed seal muidu, kui peavad lapsi ja vanureid vägistama?
Kui nad tahaksid rahu, siis nad püsiksid kodus, oma perede juures. "Ela omal maal ja pea käske, siis on su elu õnnelik," nii on Jumal prohvetite kaudu öelnud.