On hea, et Kaja saab ennast segamatult välja elada ja näidata oma küündimatust kogu hiilguses. Hea sellisel juhul, kui suudetakse anda otsustav lahing mitte odavale suveniirile Kajale, vaid kogu reformarite bandele, kes on ennast üsna mugavalt sisse seadnud rahva ja riigi kukile.
Järjekordselt oma ülimat ebapädevust peaministri ametis üles näidanud Kaja Kallas meenutab viimase poliitilise skandaali valguses väga odavat Hiinas toodetud suveniiri.
Näiteks tulemasinat, mis süütamise klahvile vajutades hakkab mängima porgandioreli tämbril mingit hiinlaste parteihümni või rahvaviisi. Kallase hääleseade meenutab seda multifilmilikku tämbrit üha enam ja enam. Tema poolt ettekantava laulu refrään „ma ei saa aru" vaheldub refrääniga „aru ma ei saa" ning nüüd on asi juba niikaugel, et kogu esitatav pala taandub tekstile „ei taipa, ei saa aru, ei saa absoluutselt aru, üldse ei saa aru" jne.
Sellised suveniirid olid kunagi saadaval paljudes müügikohtades tänaval ja igat liiki poekestes. Sealt võis osta näiteks pehme ja karvase ahvikese või karu, kes rääkis teatud lauseid, kui vastavatele nuppudele vajutada. Sellised suveniirid maksid väga vähe ja jäid nendele õnnetutele, kellele neid kingiti, pikaks ajaks riiulisse või diivani seljatoele tolmu koguma. Kallas meenutab mulle sellist odavat toodet järjest rohkem.
Enesekaitsekõnedes – mis mingil juhul teda ei kaitse –, kinnitab Kaja Kallas järjekindlalt, et ta ei saa aru, mida on teinud valesti tema mees ja mida talle endale ette heidetakse seoses tema mehe Venemaal äri ajamisega.
Tõsi – sellest, et tal on mees, saab ta aru küll, aga mida see mees teeb, sellest Kallas oma sõnade kohaselt eriti aru ei saa. Ta ei tahagi tegelikult aru saada, kuna tal on tema enda sõnade kohaselt oma töö, peaministri töö, ja muud tööd tal sellepärast aega ja võimalust teha ei ole. Oma meest usaldab ta aga jällegi oma sõnade kohaselt suisa niipalju, et ei küsi, milleks kulus mehel laenuks küsitud kolmandik miljonit eurot.
Nendele, kes küsisid Kallaselt aru Venemaal aetava äri eetilisuse suhtes, teatas Kallas, et tema elab abielus ja abielu on selline asi, kus usaldatakse seda, kellega parasjagu abielus ollakse. Toon, millega Kaja Kallas küsijatele vastas, oli selline, nagu tahaks ta öelda, et rahval ja ajakirjanikel ning eriti opositsioonil ei ole aimu, mida selline asi nagu abielu tegelikult tähendab.
Reformierakonnal on hetkel kasulik hoida Kallast peaministri kohal. Praegu on see kasulik tegelikult isegi opositsioonile, kuna teist sellist kobarämbrimeistrit nagu Kallas ei oleks leida. Mida hullem, seda parem. Seni, kuni Kallas võitleb oma võitlusi peaministri koha hoidmise nimel, teeb ta veel selliseid vempe ja avaldusi, et tema mitte eriti arukas olemus kõigile täiesti varjamatult nähtavaks saab.
Kui kujutada ette, et kunagi on kellelgi selline ämm, võib ainult vaesele inimesele kaasa tunda. Sügavalt kaasa tunda.
Probleemil nimega peaminister Kallas on ka teine pool, selleks pooleks on eestlaste poliitiline apaatsus või siis maitseeelistus, mis on võimaldanud lasta kohalikul poliitmaastikul tekkida olukorral, kus võimuliidu saavad moodustada erakonnad reformarite juhtimisel ja selliselt kokkupandud valitsuse etteotsa saab substants nimega Kaja Kallas.
On terve rida põhjuseid, miks Kaja Kallas ei saa olla lugupidamise objekt ega subjekt. Nende põhjuste äratoomine ei mahu ühe kolumni piiridesse ja eks paljud lugejad teavad isegi, millised need põhjused on. Nimetan siinkohal vaid poliitilise arrogantsi, oma mõtete ja motiivide väljatoomise suutmatust. Täiesti loogikavaba esinemisstiili, ülbust ja lugupidamatust kolleegide ja oponentide suhtes. Varjamatut rahva alahindamist ning enda isiku upitamist väga kõrgele positsioonile, mis on tegelikult virtuaalne.
Rumalus käsikäes ülbusega on ohtlik segu sellele ühiskonnale, kus valitsuse eesotsas on krigiseva roostes mõtteviisiga peaminister, kes ei saa mitte millestki aru peale selle, et ta on peaminister ja et see ei ole lihtsalt üks tema olekuid, vaid on töö.
Erakonnakaaslased, kes omavad pead mitte ainult söömiseks, on ammu aru saanud, et sellise esindusrolli täitva tegelase varjus saab rahulikult oma poliitikat ajada ning hiljem, kui peaks juhtuma mingi suurem apsakas, kõik selle esindusfunktsiooni täitva tegelase kaela ajada. Palju hullem oleks see, kui reformareid esindaks valitsuse juhina peenike poiss säravas valges kampsunis nagu Kristen Michal.
Seega on hea, et Kaja saab ennast segamatult välja elada ja näidata oma küündimatust kogu hiilguses. Hea sellisel juhul, kui suudetakse anda otsustav lahing mitte odavale suveniirile Kajale, vaid kogu reformarite bandele, kes on ennast üsna mugavalt sisse seadnud rahva ja riigi kukile. Praegu pole Kajast paremat vastureklaami tegijat tema parteile.
Putkanduse ja seal müüdavate odavate Hiina toodete aeg on Eestis läbi saanud. Nii see on kaubanduses ja poliitikas peaks ka selliste ersatspoliitikute aeg läbi saama. Kaja Kallase taolised uusnomenklatuuri eestöölised või nagu neid vanasti nimetati, sundijad ehk sunnikud peavad kaduma igaveseks ajaloo prügikonteineritesse.