Jah, ma olen konservatiiv. Tänapäeval ei saa mõtlev inimene olla midagi muud kui konservatiiv, sest inimlikkus ja inimsus, meie rahvus ja riik on hukkumas võltsliberaalide kindlate käte haardes, kirjutab Malle Pärn.
Mina tahaksin elada arukas ja hoolivas ühiskonnas, kus ahnusel, argusel ja lollusel poleks võimu inimeste üle. Kus igale inimesele jätkuks tööd ja töö eest makstaks väärilist palka, kus palkade vahed ei oleks nii üüratult suured, sest meie kõigi päevad on ühepikkused! Kus rumalust ja kurjust julgetaks nimetada nende õigete nimedega, mitte ülistavate eufemismidega. Kus austataks tarku, ausaid ja vastutustundlikke inimesi, kus arukatele teisitimõtlejatele ei kleebita avalikkuses külge silte, mis tunduvalt paremini sobivad kleepijatele endile.
Tahaksin, et Eesti oleks inimlik riik, kus kõigil ausatel ja töökatel inimestel oleks hea elada. Et meie lastel oleks rõõmus ja aktiivne lapsepõlv, et nad ei hävitaks oma vaimu virtuaalpõrgu sünges sügavikus ega liiga varajases täiskasvanute mängimises, et nad tegutseksid ja suhtleksid päriselt, et nende lapselike tunnete puhtust ei rüvetataks, et nad kasvaksid tarkadeks ja vastutustundlikeks inimesteks. Et me ükskord ometi hakkaksime ise oma elu üles ehitama. Sellel imeilusal maal, maailma kauneimas keeles!
Tahaksin, et meie kultuur oleks kultuurne, ja vaimne keskkond puhas odavast andetust ja kohati lausa ropust rämpsust! Et inimesed ei peaks kartma, et neid nende moraalsete tõekspidamiste pärast avalikult mõnitatakse või laimatakse. Et meil oleks president ja valitsus, keda me saaksime siiralt austada ja uskuda!
Mulle läheb korda see, mis inimeste maailmas toimub. Ma armastan Eestimaad ja austan eesti rahvast. Me peame õppima endast lugu pidama, tundma ennast väärikana teiste rahvaste hulgas. Me peame ise otsustama, mis sobib meie looduslikku ja ühiskondlikku kliimasse. Me ei pea täitma kellegi käske, kes meist ja meie elust midagi ei tea.
Eesti keel on maailma ilusaim ja mõttekaim keel. Seda räägitakse ainult Eestis. See on ainult meie keel! See tuleks puhastada kantseliidist ja poliitdemagoogiast ja valedest terminitest, et kõik inimesed saaksid aru ka sellest, mis on kirjas seadustes.
Tahaksin, et meie rahvas saaks ometi välja murda lootusetuna tunduvast poliitilisest stagnatsioonist ja endale uued, ausamad ja targemad juhid valida. Paljudel inimestel on häid mõtteid, aga need materdatakse maha või jäetakse tähele panemata. Sest otsustajad ei arvesta mingisuguse kriitikaga, kõik, mis on vastuolus nende soovidega, tembeldatakse valeks ja populismiks või millekski veel hullemaks.
Praeguse võimu poolt tuleb kahjuks ainult tühje loosungeid ja ehtnõukogulikku ideoloogilist propagandat. Meid juhitakse räigesse totalitarismi, sealjuures ka äärmisse vaesusse. See on see valitseva ideoloogia poolt kõrgeks kiidetud „liberaalne demokraatia". Terve mõistus – niipalju kui meil seda veel alles on – peab sellest läbi murdma!
Mina tahaksin, et meie valitsejad hakkaksid taastama kahekümneaastase aktiivse poliittegevuse käigus välja suretatud maaelu. Eestimaa suudab oma rahva ära toita, kui me ei vea siia sisse mürgitatud suurfarmides toodetud rämpsu. Kui me teeme seadused, mis kaitsevad ja soodustavad väike-ettevõtlust. Meie oma toodang peab olema riigis eelisseisundis!
Iga inimene on kordumatu ja väärikas indiviid, kedagi ei tohi alandada ega elust kõrvale ehita. Kedagi ei tohi laimata ega mõnitada. Poliitik ja ajakirjanik ei tohi rahvale valetada.
Minu suur soov on see, et need inimesed, kes pääsevad Toompeale, ei oleks seal omavahel vaenlased, vaid sõbrad, kes töötavad seal ühise eesmärgi nimel, ja selleks eesmärgiks peaks olema inimvääriline, vaba ja õnnelik elu terve meie rahva jaoks igas Eestimaa paigas! Eks ole see lausa enastmõistetav? Kuidas saab üldse teisiti mõelda ja omavahel võimu pärast kakelda, et endale isiklikult suuremat kasu lõigata?
Inimesed, kellele on usaldatud riigi valitsemine, seaduste tegemine, rahvalt kogutud rahade laialijagamine, hariduse ja kultuuri arendamise suunamine, ei tohi suhtuda oma tegevusse erapoolikult, eelistada teatud agresssivseid gruppe, nad peavad austama oma rahvast, tervikuna! Tegelema kõikide inimeste heaoluga! Meie omavaheliste suhete suunamisega austuse ja sõpruse suunas, mitte lõhestama meid vastandlikeks gruppideks ja ajama omavahel kodusõtta!
Kõige suurem julgeolekurisk riigile on ebaõiglane, ahne ja loll valitsus ja sellega täiesti õigustatult rahulolematu rahvas.
Need on põhjused, miks ma praegu tegelen poliitikaga ja olen EKRE liige.
Jah, ma olen konservatiiv. Tänapäeval ei saa mõtlev inimene olla midagi muud kui konservatiiv, sest inimlikkus ja inimsus, meie rahvus ja riik on hukkumas võltsliberaalide kindlate käte haardes!