Riia ja Kiievi ühine homoparaad. Foto: Facebook

LGBT aktivistid, palun, lõpetage enda (ja teiste) avalik alandamine erineva suguelu elajateks! Olge lihtsalt inimesed, nagu kõik teised, kutsub üles teoloog Malle Pärn.

Tartu ja Riia uhkuse paraadid said meie ajakirjanduselt suure ja üksmeelse aplausi. Kestvad kiiduavaldused. 

Mina ei saa jälle mitte aru, mille üle need paraaditsejad uhked on. Ja mis on nende paraadide positiivne sõnum ühiskonnale? Või ei olegi neil positiivset sõnumit, on ainult negatiivne – viha ja üleoleku väljendamine nende vastu, kes ei taha ühe väikese grupi tujude järgi maailmakorraldust ära muuta? Tartus olla ju pealtvaatajatele näidatud keskmist sõrme, nagu on kombeks teatud arengutasemel inimestele. 

Selgitan: ühe väikese grupi, sest see LGBT kärarikas aktivistide grupp on tegelikult väga väike. Ei maksa nende hulka arvestada kõiki isemoodi orientatsiooniga inimesi! Neid, kes oma erisusega tänavatel ja meedias uhkeldavad, on ehk umbes 0,02 protsenti rahvastikust. Kas on keegi kunagi kokku arvutanud, kui palju on näiteks meil neid, kes on kooselulepingu sõlminud? Miks sellest avalikult ei räägita? 

Vastan: sest neid on imevähe. "Kaua võib?" hõikasid tuhat kokkutulnut Tartu Raekoja ees, aga kui paljudel neid rakendusakte ja "sooneutraalset" abielu tegelikult vaja on? Need tuhat ei olnud ju kõik isegi Eestist pärit!

Kujutagem ette järgmist olukorda. Mitmes Euroopa riigis on kahtlemata palju immigrante maadest, kes kehtib vasakpoolne liiklus. Mis saaks, kui nad ühineksid rahvusvaheliseks grupiks, mis hakkaks häälekalt nõudma, et needki riigid läheksid üle vasakpoolsele liiklusele? Ja neile tekiksid toetajad, kes räägiksid ilusaid sõnu sallivusest ja võrdsest kohtlemisest? 

Või hakkaksid moslemid nõudma riiklikku tunnustust mitmenaisepidamisele ja tüdrukute suguelundite mutileerimisele? Ja naiste peitmisele silmini mustadesse kottidesse? 

Kullakesed, see nõndanietatud "abieluvõrdsus" on ju täpselt samasugune absurd! Abielu on mehe ja naise liit, nõnda on see olnud aegade algusest siiani, ja maailm ei ole mitte selle pärast hukka või hulluks läinud. Vastupidi. Hulluseks võib ikka pigem nimetada mees- ja naissugude ärakaotamist ja inimeste (eriti laste!) segadusseajamist igasugu valikuvariantidega!

Isekus ja enesekesksus ja omakasu ei ole inimõigused! Vastupidi: need on pahed, mida ei tohi mingil juhul propageerida või kõikidelt nende suhtes "sallivust" nõuda!

Olen korduvalt öelnud: sallivus ei ole mingi väärtus! Ka akadeemik Mart Raukas on selle välja öelnud. Sallivus ja avatus on kirjeldavad terminid, mitte mingid omaette väärtused! Nad võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed, olenevalt objektist, mida sallitakse või mille suhtes avatud ollakse. 

Miks need isekad grupid, kes oma erilisi ihasid tahavad lisada inimõiguste nimekirjasse, sellest ükskord ometi aru ei saa? 

Vastan: sest nad EI TAHA. Sest nad ei hooli. Neile läheb korda ainult see, mida nemad tahavad. Teiste elu ja põhimõtted, traditsioonid neid ei huvita. Miks nad muidu üldse kriitikuid kuulda ei võta? 

Riik ei tohi isekusele ja hoolimatusele luua eliitseisundit! Ainult oma soovide ja ihade esiletõstmine ja ainult nendele eelisõiguste nõudmine on kõige räigem isekus ja egoism, ja see olgu ühiskonnas vähemalt põlu all! 

Ei ole võimalik riigis täita miljoni egoisti kõiki kapriise! Sest nad on omavahel vastuolus. Nagu luik, haug ja vähk ei saa ühist koormat vedada, nii ei saa traditsioonilise abielu pooldajad iialgi leppida mingi "sooneutraalse" abieluga, sest see termin ise on täiesti absurdne. 

Ka seda olen ma korduvalt välja öelnud, et abielu ei saa olla sooneutraalne, sest abielu sisaldab enamasti ka suguelu, ja see toimub, nagu sõna isegi ütleb, sugude vahel. Ükskõik, kas sellega tegelevad erinevast soost või samast soost isikud, ikkagi on neil tegemist konkreetse sooga. Kas mees- või naissooga. Suguelus ei ole rohkem variante. Mingi "vahesooline" ei saa tegelda sugueluga. Suguelu ei saa olla "vahesooline". 

Kõigil imetajatel on kaks sugupoolt, emane ja isane. Inimene kuulub imetajate hulka. Ent inimesele on omased ka normist kõrvalekaldumised. Olgu nad pealegi, meil on nad ju rahule jäetud, miks nad aina tahavad tüli uuesti üles ksikuda? 

Me hindame inimest tema tegude ja võimete järgi, mitte tema suguelu järgi! 

LGBT aktivistid, palun, lõpetage enda (ja teiste) avalik alandamine erineva suguelu elajateks! Olge lihtsalt inimesed, nagu kõik teised! Traditsioonilise abielu kaitsjad ei uhkusta sellega, et nad elavad mees-naine suhtes, nad ei rõhuta seda, nad ei korralda uhkuse paraade ega nõua endale mingeid eriõigusi. 

Näidake meile oma häid külgi, teil kõigil on ju midagi inimlikult kaunist ja väärtuslikku, me tahame seda näha ja sellest lugu pidada, miks te ei paku ühiskonnale oma andeid või tarkust? Ja tegelikult on meil ju kõigil samad eesmärgid, miks te tahate aina sõdida ja kakelda? Teeme ometi rahu! 

Abielu on mehe ja naise liit, ja sellest sünnivad mehe ja naise ühised lapsed. Punkt. Mingit muud abielu ei saa riik mitte kellelegi võimaldada, sest see on vastuolus loodusseadustega. See on ju mäng, täiskasvanud inimesed peaksid tulema lasteaia liivakastist välja.

Kirjutasin sotsiaalmeedias kunagi, et LGBT aktivistid sõimavad inimesi laimavalt ja ülekohtuselt "homofoobideks". Keegi "geiõiguslane" vastas mu kommentaarile: 

"Olles lugenud Teie avaldusi LGBT inimeste kohta, kus Te nimetate neid „patusteks", siis peate ka taluma seda, kui Teid ergo homofoobiks nimetatakse."

Ma seletasin, et homofoobia on haiglane hirm sarnase ees. Ei, vastuseks toodi Vikipeedia viide, kus kinsilased sellest sõnast oma propagandistlikku varianti tutvustavad. 

Vastan siin avalikult sellele nii tüüpilisele väitele. 

Mina ei ole LGBT inimesi kunagi nimetanud "patusteks", mind üldse ei huvita, mida nad voodis teevad, ma pole neid mitte kunagi kritiseerinud ega halvustanud nende "orientatsiooni" pärast, ja ka homoseksuaale olen ma alati püüdnud kaitsta nende LGBT aktivistide eest. Ma ei suhtu homoseksuaalisse halvemini kui teistesse, minu suhtumine inimesse oleneb tema käitumisest ja isikuomadustest, mitte tema suguelu eelistustest. See on tema isiklik asi. Ma ei sekku sellesse. 

Olen sõna võtnud LGBT aktivistide nõudmiste vastu, ka üldlevinud "geiagenda" agressiooni vastu, traditsioonilise perekonna kaitsjate kiusajate vastu. Ja EI PEA ma taluma seda, et mind suvaliselt vaimuhaigeks kuulutatakse. Foobia on haiglane hirm, ja diagnoosi tohib panna ainult arst. Teiste poolt on see alatu laim. Ja ma ei vihka kedagi.

Aga minu meelest on alandav ennast määratleda selle järgi, kuidas keegi erootikat käsitleb. Mina tahan inimese väärikust kaitsta. Ka homoseksuaalide väärikust. Minu meelest LGBT-liikumine alandab neid, paraku ei saa need aktivistid vist ise sellest aru. Kas nad tõesti usuvad, et kõik nende suured toetajad maailmas on huvitatud LGBT seksuaalide isiklikust ÕNNEST? Kui naiivne saab olla?

Annika Laats on küsinud:

"Miks kehtestame norme, mis tembeldavad osa inimesi normist hälbivaks ehk teisisõnu ebanormaalseks?"

Sama võiks küsida Annika Laatsilt endalt ja kõigilt LGBT aktivistidelt. Miks te tembeldate foobideks ja sallimatuteks ja vihkajateks ja tagurlasteks need, kes ei taha vaadata maailma teie silmadega? 

Miks te kõigisse inimestesse sallivalt ei suhtu? Miks te nõuate sallivust ainult teistelt enda suhtes, aga ise vihkate neid, kes teie tahtmist ei taha täita? 

Ise oma käitumisega näitate, et avatus ja sallivus on teie jaoks alati valikulised nähtused. Te nõuate endale piiramatut võimu, erilist puutumatust, mitte kõikide inimeste võrdset kohtlemist!

Ja üldse on see Annika küsimus vale, jälle vaid isekas soov ennast teistest paremaks kuulutada, traditsiioonilise abielu kaitsjad ei ole kunagi liigitanud inimesi normaalseteks ja ebanormaalseteks!

See, et inimene on alati kas mees või naine, et järglasi loov seksuaalsuhe on võimalik ainult mehe ja naise vahel, on loodusseadus, mitte keegi ei ole seda "reeglit kehtestanud"! 

Päike tõuseb hommikul ja loojub õhtul, – keegi pole seda kehtestanud, see on normaalne. Igast seemnest kasvab see taim, millest seeme on võetud – keegi pole seda kehtestanud. 

Me tahame austada kõiki inimesi nende inimlike omaduste pärast, mitte nende erilise suguelu pärast. Ja uhked oleme inimlike saavutuste üle, mitte suguelu üle. 

Puust ja punaseks: keegi ei halvusta LGBT seksuaale selle pärast, et neil on teistsugused eelistused parnerite valikul – tehku nad oma eluga mis tahavad, seda ei keela neile ju keegi. 

Neid kritiseeritakse nende arrogantse ja hoolimatu ja ülbe käitumise pärast. Ja see ei ole diskrimineerimine "seksuaalse orientatsiooni" alusel! 

Vastumeelsust tekitab inimestes LGBT diktatuuri kehtestamine terves maailmas, mitte kellegi tavalisest erinev suguelu!Tavalistele inimestele ei meeldi avalik uhkustamine oma intiimelu saladustega. 

Negatiivne suhtumine LGBT aktivistidesse on normaalse inimese loomulik vastumeelsus valede ja isekuse propagandale.