Kreeka mütoloogias kehastas jumaliku õiguse ehk õigluse voorust jumalanna Themis. Foto: Wikimedia commons

See, kes nõuab teistelt seaduste täitmist, peab neid täitma ka ise. Kui ta neid ei täida, siis pidagu oma suu kinni, toonitab Objektiivi kolumnist Malle Pärn. 

Ühiskonnaelus peab valitsema tasakaal. Ühiskond peaks olema nagu kõigile avatud kahesuunaline tänav, mitte osaliselt suletud ühesuunaline, nagu see meil praegu kipub olema. 

Kui nõutakse iga karmima sõna pärast vabandamist ühelt poolt, siis tuleks samad nõudmised esitada ka teisele poolele. Need nõudjad peaksid ka ise oma nõudmisi täitma. 

Rahvas on ilmselgelt enam konservatiivne kui liberaalne, aga paljud avaliku elu tegelased, igasugu osavad projektikirjutajad ja toetuste nurujad kalduvad ilmselgelt rohkem liberalismi poole, sest see tundub neile sümpaatsem, omasem, hõlpsam, kasulikum. Inimene usub ja kuulab ikka seda, kes talle võimalikult odavalt võimaldab sooja paigakese ja kenakese tunnustuse. 

Meil juhtub miskipärast nii, et ründaja nõuab kahjutasu sellelt, kes nii-öelda vahele tuli, rünnatavat kaitsma. Nagu see juhtus Toompeal Tarandiga. Tarand sai selle eest kingituseks 4000 eurot, neist 2000 meie liberaalidele alluva (üle)kohtu abiga, 2000 võttis Tarand ISE juurde, ebaseaduslikult, omastas heategevuseks annetatud raha. Selle (kuri)tegevuse õige nimi on röövimine ehk avalik vargus. 

Kas on mõni liberaal tema inetu käitumise hukka mõistnud? Kas on mõni liberaal kunagi isegi moka otsast maininud, et “ka Tarand ise ei käitunud sel hommikul adekvaatselt ja mõistlikult”? Loomulikult ei ole. 

Kas keegi, kes teisi pidevalt ligimesearmastusele ja võrdsele kohtlemisele üles kutsub, on kasvõi vihjamisi öelnud, et ei ole aus ja õiglane määrata avalikus kohas huligaanitseja korralekutsujatele kahjutasu?

See oli tolle kõrgepalgalise eurosaadiku jaoks ju väike raha, aga trahvimaksjate jaoks oli see suur raha, – sellepärast otsustas SAPTK nende ebaõiglaselt süüdi mõistetud kodanike heaks korjanduse teha. Selle, vaeste poolt kokku korjatud raha aga röövis neilt endale rikas eurosaadik Indrek Tarand. Irvitades veel pealegi. 

Mitte ükski “inimõiguslane” ega “võrdsuse kuulutaja” ei ole Tarandi käitumist hukka mõistnud. Kas need kaks meest, kellelt Tarand raha välja pressis, ei olegi “sama palju inimesed”? 

Liberaalide jaoks üldised seadused ei kehti. See on see liberaalne demokraatia, uute euroopalike väärtustega. 

Mikrofoni võib laval esinejal tema kätt väänates käest ära kiskuda ja sinna mõttetusi karjuda, tõsimeelses mures kokkutulnud rahva üle võib avalikult irvitada, mikrofoni võib ära lõhkuda, see on liberaalide meelest normaalne käitumine, mida keegi ei tohi takistada. Liberaali “vabaduse” piirajad tuleb kohtu alla anda ja neilt tuleb kahjutasu välja nõuda. 

Rikas eurosaadik nöörib endast palju vaesemaid eesti kodanikke, see on liberaalide meelest normaalne käitumine. 

See liberaalne demokraatia näib tõesti olevat üks õudne düstoopia, selle vastu tuleb võidelda küünte ja hammastega! Seal ei ole enam mingitki õiglust ega vabadust. Kõik õigused ja vabadused kehtivad liberaalidele, ülejäänud olgu vait ja kuulaku liberaalide sõna. 

Sotsiaalminister kuulutas nüüd, et liberaalid tohivad täiesti avalikult seadusi rikkuda ja teistelt raha röövida. Lausa ministeeriumi tasandil, ja isegi peaminister noogutab rõõmsasti kaasa. Kõik on ju korras? 

Aga vaat ei ole korras! Kui me nõuame viisakat ja seaduskuulekat käitumist ühelt poolelt, siis tuleb seda nõuda ka teiselt poolelt. See, kes nõuab teiselt viisakat käitumist, peab KA ISE viisakalt käituma. Lausa narr on nõuda teiselt selle reegli täitmist, mida ISE kogu aeg rikud. 

See, kes nõuab teistelt seaduste täitmist, peab neid täitma ka ise. Kui ta neid ei täida, siis pidagu oma suu kinni!

Aina kuuleme vihaseid nõudmisi, et konservatiiv “vabandaks” mingi terava väljaütlemise pärast. Sealjuures ei tõesta need nõudjad iial, et see kriitika oleks VALE olnud. Lihtsalt keegi asjaosaline otsustas solvuda. 

On lausa alatu ja ülbe nõuda viisakust sellelt inimeselt, keda sa ise oled enne ülekohtuselt laimanud, kellel oled nii-öelda näo täis sõimanud. Kui ta siis sinu tegevust või käitumist kritiseerib, siis nõuad temalt kohtu kaudu kahjutasu või tema ametist tagasiastumist. 

Mitte kordagi ei ole ükski “peenetundeline” liberaal nõudnud kelletki vabandamist konservatiivi laimamise või sõimamise eest. 

Järelikult on liberaal nõus sellega, et konservatiiv on nats, rassist, fašist, putinist, hitlerlane, stalinist, kremli käsilane, kasulik idioot, postsovetlik saast, kitseaednik, napakas, ksenofoob, homofoob, tagurlane, paremäärmuslane, kurjuse kehastus, kaabu, naistevihkaja, vihaõhutaja, rahva lõhestaja, populist, parketikõlbmatu mats, poetaga bokijooja, vana ja harimatu, teda võib vihata, tema vastu tuleb teha seakisa, ta väärib kuklalasku või enda põlema panemist, mingil juhul ei kõlba ta valitsusse ega isegi mitte riigikogusse. 

Kas pole natuke palju, mis? Äkki olete oma supi üle soolanud?

Kui liberaal suudaks püsida reaalsuse piirides, siis oleks tal kindlasti rohkem toetajaid, nüüd on ta end mõistlikele inimestele küll lõplikult naerualuseks teinud. 

Kui konservatiiv kõike seda tõesti oleks, siis poleks siin maa peal kõndimas enam ühtki liberaali! Siis elaks Eesti juba ammugi konservreservaadis või sisekoonduslaagris. 

Kui nüüd inimene, kellele on kleebitud KÕIK, pange tähele: KÕIK need ülaltoodud sildid, ütleb omakorda kellegi kohta, et “müüjatüdrukust on saanud peaminister” või et ta käitus nagu “emotsionaalselt ülesköetud naine” või “ajusurnud seltskond, nagu siin saalis sagedasti on” – vaat siis puhkeb kohutav seakisa. 

Ometi saab iga tervemõistuslik inimene aru, et üks asi on metafoor, mis iseloomustab inimese tegevust mingil ajahetkel, mis analüüsib tema käitumist mingil eluhetkel, ja hoopis teine asi on üldistav räigelt negatiivne silt, mis kleebitakse inimesele IGAVESEKS külge. 

Kusjuures silt on ilma põhjenduseta, justkui oleks see endastmõistetav, et kõik justkui nagunii juba teavad, et konservatiiv seda kõike on. Aga metafoor on alati põhjendatud. Ent see on tõesti mõistetav ainult mõtlemisvõimelistele inimestele. 

Olen kirjutanud juba väga palju artikleid, kus olen kutsunud inimesi üles lepitusele, ühise keele leidmisele, taas üheks rahvaks hakkamisele, – mõni neist on isegi avaldatud avaliku meedia portaalides. 

Minu sõnum on see, et me peame kõik hakkama ENDAST lugu pidama, siis oskame me lugu pidada ka teistest, sest inimene on kordumatu ja hindamatu väärtus, elu on tohutu kingitus, ei tohi ennast alahinnata, ei tohi lasta endaga manipuleerida, ei tohi alluda kurjuse jõududele, kes tahavad inimese hinge ära hävitada, kes tahavad meist teha kuulekad massietturid, ahned tarbijad ja fanaatilised seksiorjad. 

Ma jään seda sõnumit kordama. 

Ma tahan uskuda, et ka liberaalides on kusagil sügaval alles veel midagi, mis austust vääriks, äratage see üles, püüdke kuulata ja järgida omaenda plakatite sõnumit, hakata oma sõnade järgi käima, ennast väärikate inimestena austama! Siis saame ka meie, konservatiivid, hakata liberaalidest lugu pidama. 

Ja loobuge ametitest, mis teile ülejõu käivad.