Koroonaviiruse eest võib tänada Hiina kommunistlikku valitsust

Koroonaviiruse struktuur. Foto: Scanpix

Hiina kulutab aastas ligikaudu triljon eurot oma elanike jälgimiseks ja ümberkasvatamiseks. Miljonite katoliiklaste ja teiste kristlaste tagakiusamine maksab ilmselt samuti miljardeid. Kui sellest rahast kulutataks murdosa avalikule tervisele ja infot oleks tõepoolest “õigel ajal jagatud”, nagu Xi lubas, poleks koroonaviiruse epideemiaga täna ilmselt märgatavat muret, tõdeb Steven W Mosher.

Kohtumisel Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juhtidega andis president Xi Jinping endast parima näitamaks, et Hiinas möllav koroonaviirus on tänaseks kontrolli all.

“Ma olen olukorda kontrollinud selle algusest.” rääkis Xi teisipäeval, 28. jaanuaril, toimunud kohtumisel  Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) inimestega. Hiina valitsus “jagab epideemia kohta infot õigeaegselt”, sest “epideemia on deemon ja me ei saa sellel deemonil ennast lasta varjata”.

Tõsiasi on paraku see, et Kommunistliku partei ametnikud on nimetatud “deemoniga” mänginud kaks kuud peitusemängu. Nädalate jooksul kui esimestest koroonaviiruse juhtudest Wuhanis teada anti, eitati igasugust haiguse olemasolu.

Seejärel teatati meile, et koroonaviirus sai alguse avatud turul, kus klientidele, kes soovivad “värskeid metsikuid maitseid” (ülikute seas ajalooline praktika), tapetakse metsloomad kohapeal. Võib-olla on see nii. Kuid on pakutud välja ka versioon, et viirus pääses välja haiguse epitsentrist mõne kilometri kaugusel asuvast Rahvavabastusarmee Biosõja Laboratooriumist.

Oli see nii või naa, vaikiti koroonaviiruse esmajuhud detsembris maha.

Isegi siis kui koroonaviirusesse nakatunud inimeste suurt hulka polnud jaanuari alguses enam võimalik varjata, jätkasid ametnikud uue haiguse tõsiduse mahavaikimist nii oma kui muu maailma inimestele.

Kuna Wuhani elanikele ei antud aegsasti probleemi tõsidusest teada, jätkasid nad nädalate jooksul omavahel haiguse levitamist. Just siis kui haigus hakkas võtma epideemia mõõte, algas Hiina uus aasta.

Igal aastal toimub sadade miljonite inimesteni Maa suurim rahvasteränne just Hiinas. See on aeg, kus minnakse tähistama kodukohta Hiina kuukalendri uut aastat.

Hiina uusaasta eel istusid vähemalt viis miljonit Wuhani elanikku autodesse, bussidesse, rongidesse ja lennukitesse ning läksid koju pere ja suguseltsiga uut aastat pidama. Selle tulemusena jõudis koroonaviirus igasse Hiina nurka ja paljudesse lähiriikidesse. Kõik kokku on epidemioloogiline õudusunenägu.

Kui koroonaviiruse juhtumitest anti teada ka juba kümnetes teistes Hiina linnades, alles siis panid Hiina ametnikud 11 miljoni elanikuga Wuhani karantiini. Peale seda on veel karantiini rakendatud enam kui 40 miljoni elanikuga Hubei provintsis. Tegemist on inimajaloo suurima karantiiniga, kuid seda on ikkagi vähe ja see toimub liiga hilja. Viimane on aga asja juures tõeline skandaal.

Isegi täna, kui epideema on levinud üle riigi, Hiina võimud jätkuvalt valetavad nakatunute, surmade ja isegi viiruse algupära kohta. Väide, et tänaseni on surnud vaid üle kahesaja inimese ja nakatunuid on Hiinas sadakond alla kümne tuhande, on kõigi muude riigist tulevate ülevaadete taustal naeruväärsed valed.

Võtame näiteks 28. jaanuarist pärit Hiina Avaliku Julgeoleku Ministeeriumi üllitatud direktiivi, milles kästi kõigil riigi politsejaoskondadel teha ettevalmistusi sõjalaadseks olukorraks. Politsei tegeleb “haiguse kontrollimisega” jõustades karantiinipiirkondi ja aidates jagada laiali arstimeid. Kuid samal ajal tegeleb politsei veel “sotsiaalse stabiilsuse hoidmisega” karistades “rängalt” kõiki, kes julgevad epideemia “mitteametliku” leviku kohta infot levitada.

Viidatud märgid viitavad, et Hiina on kuulutamas välja üleriigilist eriolukorda.

Vaatamata politseipoolsete sotsiaalmeedia sõnumite levikule, on mõned killud siiski Suure Tulemüüri tagant välja imbunud. Näiteks võib tuua järgmise põrutava seiga, mille kirjutasid Wuhani võimud.

“[Wuhani] linnavalitsus ja Hubei Provintsi Siseministeerium on kõigile [Wuhani] matusebüroodele välja jaganud erisõidukid, nõustajad ja kaitsevahendid. Sama postitus pakub kõigile koroonaviiruse ohvritele, kes on surnud peale 26. (kaasa arvatud) jaanuari, tasuta kremeerimist.

Põhjus, miks linn selliseid abinõusid rakendab, on “laipade transpordi ja käitlemise võimekuse parandamine”. (!)

Kas selliseid asju tehakse 200+ (kui see arv on tõelähedane) surnu puhul? Postitus ei meeldinud ka tsensoritele, sest tund aega peale postituse tegemist viidatud laused sealt eemaldati.

Xi ise pole viidatud kohtumiseni WHO juhtidega ise epideemia kohta sõnakestki poetanud. Isegi Hiina peaminister Li Keqiang külastas külastas Wuhani alles kolm päeva tagasi (28.01.). Xi pole tänaseni seda teinud.

Kõik teised maailma riigijuhid, kes sellise katastroofi peale piirkonda ei külasta, löödaks riigi meedia poolt risti. Xi-l pole sellel rindel muidugi midagi karta, sest Partei poolt kontrollitud riigimeedia ülesandeks pole muu kui partei heas valguses näitamine.

Samas kui haiglajärjekorrad ainult kasvavad, on seda sealgi üha raskem teha.

Peasekretär Xi võib rääkida küll deemonist, kuid paljude riigi elanike arvates on tegelik deemon hoopis riigi keskmes. See on Hiina Kommunistlik Partei ja selle korruptsiooni- ja pettusekultuur.

Lõpetuseks: Hiina parteistatud riik kulutab aastas ligikaudu triljon eurot oma elanike jälgimiseks ja ümberkasvatamiseks. Miljonite uiguuride koonduslaagrites hoidmise kulu küündib kümnetesse miljarditesse. Miljonite katoliiklaste ja teiste kristlaste tagakiusamine maksab ilmselt samuti miljardeid.

Kui sellest rahast kulutataks murdosa avalikule tervisele ja infot oleks tõepoolest “õigel ajal jagatud”, nagu Xi lubas, poleks koroonaviiruse epideemiaga täna ilmselt märgatavat muret.

Kuid selline käitumine vasakpoolsetele mingil põhjusel ei sobi.

Õnneks läänes on ajakirjandus vaba ja avatud ning tervishoiujuhid peavad poliitika asemel päriselt rahva tervise eest hoolitsema. Täna paistab, et Xi “deemon” on lääneriikides kontrolli all.

Hiinlastele tuleb aga ainult kaasa tunda.

Loo autor Steven W Mosher on Ameerika Ühendriikide Populatsiooniuuringute Instituudi (Population Research Institute) direktor. Bioloogiat on ta Õppinud Stanfordi ülikoolis. Samamoodi on tal teaduskraadid Ida-Aasia uuringutes ja Kultuuriantropoloogias. Teda peetakse USA üheks paremaks Hiina tundjaks.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!