Tallinna Halduskohtu otsus, et valitsuse rakendatud kooronapiirangud riivasid põhiõigusi, on positiivne märk kohtuvõimu teatavast sõltumatusest ning kasvavast valmisolekust debateerida allumise ja rituaalid tähtsale kohtale tõstnud koroonapiirangute üle, kirjutab ajakirjanik Krister Kivi Postimehes.
Kuigi Kaja Kallase „päikesetõusu valitsus" tegi mõnel inimesel õnnest silmad märjaks ja Maarjamaa kohal näis olevat taas uus ja särav hommik, tulid järgnevad päevad paljudele tuulise ja jäisena, tõdeb Kivi. „Pean silmas politseikoeri Vabaduse väljakul ja politseihaaranguid meelelahutuskohtadesse, maskida inimeste väljalohistamist kaubanduskeskustest ning ühiskonda lõhestanud „vaktsiinipassi", mis Kallase kinnitusel oli tulnud selleks, „et jääda"," lisab Kivi.
Kivi osutas ka sellele, et kohus pidas arusaamatuks, miks olukorras, kus maskikohustuse kehtestamiseks polnud veenvaid teaduspõhiseid andmeid, võeti paljudelt „tegutsemisvabadus ehk vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib ehk liikuda vabalt „nägu kui isiku üht olulisemat väljendust kinni katmata".
Kivi tõdeb, et valitsus kasutas väga osavalt ära juriidilist auku selleks, et muuta koroonareeglid üldkorraldusena sisuliselt vaidlustamatuteks ja samuti vältida hiljem inimeste õigust hüvitistele õigusriivete eest.
„Siiski on halduskohtu otsus märk kohtuvõimu teatavast sõltumatusest ja kasvavast valmisolekust allumise ja rituaalid tähtsale kohale tõstnud koroonameetmete põhjendatuse üle debateerida. Ajapikku saab selgeks ka see, kas ühiskond selles meid väga polariseerinud küsimuses mingigi konsensuseni jõuab", märgib Kivi.
Toimetas René Allik