Kristiina Ojuland EKRE ja RÜE meeleavaldusel 14. oktoobril 2015. Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

Rahva Ühtsuse Erakonna esimees Kristiina Ojuland kutsub avalikus kirjas president Toomas Hendrik Ilvest ja vabariigi valitsust üles konstruktiivsele dialoogile oma rahvaga ja nõuab selgitust, miks nad on hüljanud Eesti rahvuslikud huvid.

Allpool avaldab Objektiiv valitud väljavõtteid endise välisministri ja varem Reformierakonda kuulunud Kristiina Ojulandi pikemast pöördumisest, mis käsitleb Eesti juhtide tegevust Euroopa rändekriisi taustal ning Eesti elanike muret migrantide massilise sissetoomise pärast.

“See, mis hetkel toimub Euroopas ja millises valguses kõige selle taustal paistab Eesti valitsuse tegevusetus Eesti huvide kaitsel, on rohkem kui murettekitav. Amatöörlik ja tihti pelgalt formaalne pagulaspoliitika formaat ei ole jätkusuutlik,” kirjutab Ojuland.

“Meid on püütud suukorvistada läbi kallutatud peavoolumeedia ja kriminaalkoodeksi ähvarduste. Meile on peale surutud lembelugusid ning osavalt kujundatud pagulastraagika mutatsiooni empaatiavõime tekitamiseks. Kuid meie mure tuleviku pärast on siiras.”

“Ametlikud massiimmigratsiooni soosivad argumendid on osutunud farsiks või ülikergesti ümberlükatavateks manipulatsioonideks. Ei ole teiste seas aktsepteeritav argument ka asjaolu, et meile tuleb igal aastal sisse mitu tuhat sisserändajat ning väljahõigatud uusimmigrantide hulk oleks selle taustal märkamatu suurus.”

“Käib arusaamatu infosõda valitsuse ja rahva vahel, mille vahendid ja võimalused on aga kahjuks ülimalt ühepoolsed, sest jõud on väga erinevates kaalukategooriates. Infosõjas kaotab valdavalt see, kes räägib tõtt, sest tõde on alati tema piiranguks – valetajal ju igasugused piirangud puuduvad.”

“Demokraatia ei karda kunagi tõde, küll aga diktatuur, mis on järjest enam iseloomustamas meie riigivalitsejate käitumismudelit ja hoiakuid. Julgeme väita ja kinnitame, et Eesti valitsuse liikmed või nende esindajad valetavad ja manipuleerivad faktidega rahva ees süüdimatult ja järjekindlalt, asendades tihti ühe esitatud versiooni järgmises sõnavõtus hoopis vastupidisega, sest hoomamatus valederägastikus sageli enam ei mäletata, kus ja mida sai “rumalale” publikule ette söödetud.”

“Oleme jõudnud olukorda, kus arvestatav hulk inimesi igatseb taga taasiseseisvumise alguse perioodi, kus me kõik koos nautisime põhiseaduslikke vabadusi. 25 aastat hiljem oleme jõudnud sinnamaale, et demokraatia ning sõnavabadus on kiirelt ja osavalt tõlgendatud vihakõnedeks või rassismiks, andmata endale aru, et need sildid on esile kutsutud just valitseva eliidi poliitikast ja suutmatusest oma rahvaga debatte pidada. Kas see on see Eesti, mille nimel me kunagi üheskoos võitlusi pidasime?”

“Valitsev eliit on ennast barrikadeerinud Euroopa kuritegelike määruste ja direktiivide varju, olles motiveeritud materiaalsetest hüvedest ning pannes kaalukausile omaenda rahva tahte ja vajaduse.”

“Eesti rahvas ei ole rassistlik ega sallimatu, vaid veel kaine mõistuse ja säilinud analüüsivõimega. Mure kodumaa pärast ja patriotism ei ole sallimatuse ega viha sümptomiteks, vaid tugeva ühiskonna põhiväärtusteks. Neid elementaarseid mõisteid ei ole võimalik vääriti tõlgendada ega meelevaldselt kellegi nõudmisel ümber hinnata.
Jääb korduma küsimus, miks Eestile olulistel teemadel ei korraldata rahvaküsitlusi, referendumeid või vähemalt ei selgitata adekvaatselt toimuvat? Põhiseaduse järgi on kõrgeima võimu kandjaks Eestis siiski veel rahvas. Seda rahvast järjekindlalt ignoreerivad Euroopa sabasulgedega poliitikud ja ametnikud ei vääri kandma eestlase nime ega kodakondsust ning leiavad varem või hiljem end ajaloo prügikastist.”

“Oleme sattunud olukorda, millist pole meil olnud peale Teist maailmasõda. Ühiskond on killustunud ja selle tagajärjed prognoosimatud. Meie inimesi meie omal maal enam ei väärtustata, vaid prioriteetideks on võõraste heaolu ja integratsioon, millega soodustatakse põlisrahvuse hääbumist. Oleme üsna kindlad, et antud valitsuskoalitsioon on rangelt ajutine nähtus ja EV põhiseadust eirates tehtud otsused muudetakse varem või hiljem õigustühisteks ning nende läbiviijad ja kaasaaitajad võetakse vastutusele. Riigireetureid tuleb kohelda võrdselt ja tülgastavalt kõigis formaatides, isegi juhul, kui süüdlased ennast seaduste või puutumatuste taha arglikult küüru on tõmmanud.”

“Vahendid meie kuuldavaks tegemiseks võivad muutuda ja muutuvadki järjest ekstreemsemateks, aga me jätkame võitlust oma põhiseaduslike õiguste eest kuni võiduka lõpuni tuntud eestlasliku visadusega. Tundub, et meie rahvast ootab ees järjekordne ajalooline ärkamisaeg, aga me oleme selleks valmis ja läheme väljakutsele vastu sirgeselgselt. Meie riigi kaitsmine ei ole meie õigus, vaid meie kõigi kohustus!”