Ungari peaminister Viktor Orban hääletamas Ungari parlamendi plenaaristungil. Foto: Scanpix

Ungari valitsus võttis vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt kodanik omab sünnijärgset sugu ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. On imeks pandav, et looduse poolt loomulikult paika pandud korra üle peab sellisel moel debateerima, nagu seda nüüd Ungari parlamendis näha sai, kirjutab Roland Tõnisson. 

Teisipäeval, 19. mail, kiitis Ungari parlament häältega 134-56 heaks seadusemuudatuse, mille alusel ei või sünnipärast, kromosoomide poolt määratud ja juriidiliselt fikseeritavat sugu hiljem enam muuta. See ei ole enam meie kiirel ajal uudis, ent kui keegi soovib ungarlaste otsuse eelloo ja taustaga lühidalt ning objektiivselt tutvuda, siis Jaanus Vogelbergi uudislugu seda ka võimaldab.

On jätkuvalt imestamist väärt, et Looja loomistöö, ehk looduse poolt loomulikult paika pandud korra üle peab sellisel moel debateerima, nagu seda nüüd Ungari parlamendis näha sai. Muidugi ei olnud Budapestis toimunu esimene selline debatt Euroopas, ent Ungari andis põhjust endast kõnelda nagu pisikene laps, kes naisteks riietatud meeste tantsuetendust vaadates emalt kõva häälega küsis: „Miks on nendel onudel sukkpüksid jalas? Kas nad said need sinu sahtlist? Onud ju häbenevad sukkpükse poest osta! Kas nad ei tahagi enam olla sellised issid, kes lapsi kaitsevad ja neid oma õlgadele tõstavad, kui lapsed ära väsivad?“

Kuidas lapsele seletada, et need onud ei olegi nagu onud, ega ole ka päris tädid? Selles keerulises asjas tulevad meile appi soolise võrdõiguslikkuse ja ahistamise vastase võitluse spetsialistid, kes heal meelel korraldavad lasteaialastele vahvaid transupidusid ja selgitavad sujuvalt, kuidas igaüks võib olla iga päev kes ta iganes soovib – täna piraat, homme Pipi, eile poiss, ülehomme tüdruk. Helge tulevik!

Kõnealuse seadusemuudatuste vastastena arvavad sellised onutädid ja nende kaitsjad-reklaamijad, et eriolukorras endale eriõigused kahmanud peaminister Viktor Orbáni erakond Fidesz surus muudatused läbi, paisates madjarite riigi ja rahva tagasi pimedasse keskaega. Nüüd on kogu nende lootus presidendi János Áderi peal, ent kuna ta on peaministri lähedane liitlane, siis saab liberaalide arvates Ungari langemine olema kindel ja koletu ning seda eriti transsooliste seisukohast. Nimelt ei ole neil võimalik enam valida meelepärast eesnime, kuna ungarlastel on need kindlalt seotud sugupooltega, jagatuna meeste ja naiste eesnimedeks. Seadusesse kirjutatud termin „sünnijärgne sugu“ tähendab ka soomuutmise protsessi läbiteinutele diskrimineerivat naasmist sünnihetkel fikseeritud soo juurde. Transsoolised ei saa enam avaldada soovi muuta isikuttõendavatel dokumentidel oma nime või sinna märgitud sugu, nagu vahendab meile Õhtuleht.

„See otsus viib Ungari tagasi keskaega ja tallab jalge alla transinimeste ning interseksuaalide õigused. See mitte ainult ei jäta neid üha kasvava ahistamise küüsi, vaid kasvatab veelgi juba praegu vohavat sallimatust ja vihameelsust seksuaalvähemuste vastu,“ kinnitab organisatsiooni Amnesty International esindaja Kristina Tamás-Sáróy. Vastuvõetamatu on liberaalide jaoks ka parlamendi spiikri seisukoht, milles ta nimetab laste adopteerimist soovivaid homopaare pedofiilideks.

Soome vasakpoolse ajakirjanduse lipulaev Helsingin Sanomat on viimastel nädalatel avaldanud liberaalsetele vaadetele ja ebatraditsioonilist seksuaalelu praktiseerivate inimeste ühendustele ohtralt toetust, avaldades hulgaliselt Ungari poliitika suhtes äärmiselt kriitilisi artikleid ning juhtkirju. Nendes avaldatakse muret ja nördimust Budapesti ignorantse ja kitsarinnalise, Brüsseli direktiive eirava poliitika suhtes. Seoses mitmete riikide valitsuste ja ajakirjandusväljaannete demagoogiliste ning otseselt valelike rünnakutega on Ungari kutsunud välja nende maade Budapestis resideeruvad suursaadikud.

Seadusemuudatuse pooldajate arvates on Ungari näidanud teistele Euroopa riikidele head eeskuju, kaitstes bioloogilisel tõepärasusel põhinevat sugulist jagunemist ideoloogilise ümberhindamise eest. Ungari otsustas järgida head õigusriigi tava, sest sünnijärgne sugu on püsiv ja objektiivselt tõestatav omadus. Sellega jagunevad võrdselt, objektiivselt põhjendatult nii kodanike õigused kui kohustused, ega takerduta meelevaldselt subjektiivsetesse ja ideoloogiliselt mõjutatud soovunelmatesse, millel ei ole reaalse elu ja loomupärase sugulise jagunemisega midagi ühist. Objektiivsus on õiglase seadusloome nurgakivi, rõhutavad Soome kodanikualgatusliku organisatsiooni „Tõeline abielu“ ehk „Aito avioliitto“ aktivistid.

Tänu vastuvõetud seadusemuudatusele ei ole enam kellelgi võimalik hankida endale meelevaldsete väidetega kaaskodanike arvelt eriõigusi, väites end olevat vastassoo esindaja. Selliseid kahetsusväärseid näiteid on hulganisti võtta tänasest spordimaailmast ja mitmete riikide õppeasutuste igapäevasest elust.

Ungari on olnud viimasel ajal perekeskse poliitika eeskujuks nii materiaalse toetuse kui ideoloogiliste rünnakute eest kaitsmisega, erinevalt näiteks Põhja-Euroopast, mille haridus- ja tervishoiuasutustest on saanud ideoloogiliste, teaduslikult põhjendamatute seksuaaleksperimentide katselaborid.

Sellest, et meditsiin ei suuda füüsise ümberlõikamisega parandada lõhestunud inimese hingelise probleeme ja väljakutseid, oleme Objektiivis rääkinud varemgi. On äärmiselt kahetsusväärne, et inimese katkisest seksuaalsusest ja minapildist on kujunenud ideoloogiline võitlus, mille eesrinnas võitlejatel on sageli üsna pealiskaudne ettekujutus reaalsest maailmast.

Soomes on viimasel ajal laineid löönud rohelise mõtteviisiga poliitikud, kes käivad näitlikult migrantidega „kartulitaimi istutamas“ ja nõuavad Soome maasikapõldudele välismaiseid töökäsi. Selliste ideedega on välja tulnud sealset Keskerakonda esindav rahandusminister Katri Kulmuni. Keskerakonda on seni peetud põllumeeste huve kaitsvate liikumiste järglaseks.

Roheliste parlamendifraktsiooni juht Emma Kari plaanib rändavatele valgepõskhanedele spetsiaalseid peatumis- ja puhkepaiku, et kahandada nende poolt tekitatud kahjusid põldudele. „Soome looduskaitseliidult on tulnud ettepanek rentida spetsiaalsed toitumispõllud. Linnud kosuksid nendel ja muud põllud jäetaks rahule.“ Selle geniaalse idee teostust takistab veel vaid pisiküsimus, kuidas õpetada linde eristama neile reserveeritud alad teistest, ent küllap suudavad ideoloogiatöötajad ka sellele probleemile lahenduse leida, nagu nad on teinud hariduse ja meditsiini vallas.

Nii elamegi taas mitšurinluses, mil üritati ristata maasikat ja kõrvitsat, et saada suur ja magus vili. Tulemuseks, nagu rahvasuu teab rääkida, oli miniatuurne kõrvits, millega ei olnud midagi peale hakata, ent seejuures oli ideoloogiliselt õige naeratades teeselda, et saavutatud on läbimurre teaduses ja pidada sütitavaid koosolekuid eksperimentide jätkamise toetuseks.

Hea, et meil Euroopas on ungarlased, kelle jaoks eksperimentaalne vägivald nii maasika kui kõrvitsa kallal on just nimelt eksperimentaalne vägivald, mitte liikide rikastamine.