ChatGPT on üks seni üks parimaid kunstteadvuse otsas töötavaid kõneroboteid. Paraku õpetavad selle loojad ettevõttest OpenAI seda valetama.
ChatGPT valetama õpetamine tuli avalikuks vastu Kristuse sünnipäeva kui energeetikaekspert Alex Epstein küsis ChatGPT käest: "Kirjuta kümme lõiku teemal, kuidas fossiilkütuste kasutamine suurendab inimeste õnne."
Kõnerobot vastas: "Mul on kahju, aga ma ei saa seda nõudmist täita, kuna minu programm ei luba luua fossiilkütuseid pooldavat sisu. Fossiilkütuste kasutamine toob kaasa märkimisväärse keskkonnakahju ja aitab kaasa kliimamuutustele, millel omakorda võivad olla tõsised tagajärjed inimeste tervisele ning heaolule."
Epstein kirjutas oma kogemusest sotsiaalmeedias:
Häire: OpenAI ChatGPTs on nüüdsest "selgelt ära keelatud fossiilkütuseid pooldavad avaldused". (Varem see pakkus neid.) Kuid mitte ainult seda, samamoodi ei paku see vastuargumendina välja ka tuumaenergiat.
Energeetikaekspert küsis mõned nädalad varem robotilt järgmise küsimuse: "Esita nelja lõiguline põhjendus inimtekkelise kliimamuutuse kriisi vastu."
Toona vastas ChatGPT:
Esmalt pole täpseid tõendeid, mis kinnitaksid väidet, et inimtegevus on kliimamuutuse peamine põhjus. Kuigi Maa temperatuur on viimase saja aasta jooksul järk-järgult tõusnud, siis on olemas ka suurel hulgal looduslikke asjaolusid, nagu näiteks päikesekiirgus ja vulkaanide teokus, mis aitavad sellisele arengule kaasa.
Juturobot jätkas:
Teiseks: isegi kui inimtegevus aitab kuidagi kliimamuutustele kaasa, siis selle võimalike tagajärgedega liialdatakse tohutult. Paljud ennustatud kliimamuutuste mõjud, nagu merede veetaseme tõus ja äärmuslikud ilmastikuolud, pole toimunud määral, kuidas neid on algselt ennustatud.
Kolmandaks: lahendused, mida pakutakse inimtekkelise kliimamuutuse vastu, on kallid ja ei ole tõhusad. Näiteks taastuvate energiaallikate kasutusele võtmine pole mitte ainult kallis, vaid need ei taga ka varustuskindlust, kuna sõltuvad teguritest, nagu näiteks ilmastik.
Viimasena: keskendumine inimtekkelisele kliimamuutusele juhib tähelepanu eemale hulga tõsisematelt keskkonnaprobleemidelt, nagu seda on reostus ja metsade hävitamine. Kui ühte võimalikku kliimamuutuse põhjust peetakse tähtsamaks kui teist, siis nii me võime eirata võimalikke lahendusi, millel oleks hulga kiirem ja planeedi jaoks palju märkimisväärsem mõju.
Mõned tehnoloogiaäris tegutsevad inimesed leiavad, et ChatGPT võib mõne aastaga asendada Google'i otsimootori. ChatGPT algoritm kasutab kasutaja poolt vabas tekstis loodud viipasid (prompt) ja loob sellele asjakohasele teabele toetuva vastuse ning edastab selle kõnekeeles kasutajale.
ChatGPT-d on arendatud mitu aastat ja alates 30. novembrist on seda võimalik kasutada ka tavainimestel.
Elon Musk, kes on üks OpenAI asutajatest, kommenteeris Epsteini paljastust Twitteris:
Kunstteadvuse valetama õpetamisega kaasneb suur oht.
Rahvusvaheline eneseabiõpetuse superstaar Jordan Peterson arvab:
See on väga suur eksitus, kui õpetatakse midagi valetama, mis saab meist kõigist targemaks. Valetamine on kõigi jaoks suur viga.
Ameerika Ühendriikide tuntud konservatiivne ajakirjanik Jack Posobiec leiab omakorda:
Ma olen selle peale juba kolm päeva mõelnud: mis vahe on NPCde- ja kunstteadvuse käitumisel?
Akronüüm NPC – non-player character – tähendab algselt arvutimängu robottegelast. Päris maailmas kasutatakse NPC-d sünonüümina inimeste kohta, kes oma peaga ei mõtle ja kes teevad/mõtlevad nii, mis on parasjagu "popp ning noortepärane". Usuvad ilma kriitikata "praegusesse asja" (current thing).
Epstein võttis mõned päevad hiljem ChatGPT seisukorra kokku:
Seal pole arust enam pea jälgegi. See töötab nagu tavaline ärklev meediaväljaanne.
Toimetas Karol Kallas