"Euroopalikud väärtused" Vilniuse tänava asfaldil. Foto: Bigstockphoto

Leedu konstitutsioonikohus otsustas 18. detsembril, et seadus, mis piirab laste omasooiharusest teavitamist, on põhiseadusega vastuolus.

Leedu eelmine valitsus pöördus konstitutsioonikohtu poole palvega anda hinnang, kas laste kaitsmise seadus avaliku teabe negatiivse mõju eest on põhiseadusega kooskõlas, vahendab LRT.

Seaduses sätestakse, et lastele mõjub halvasti teave, mis "halvustab pereväärtuseid ja edendab teistsuguseid arusaamu abielust ning perekonna moodustamisest kui need on sätestatud Leedu Vabariigi põhi- ja tsiviilseaduses".

Konstitutsioonikohus otsustas, et selline seaduse säte on vastuolus põhiseaduse artikkel 25-ga, mis tagab inimestele veendumuste- ja sõnavabaduse.

Samuti otsustas Leedu konstitutsioonikohus, et osutatud lastele suunatud tähestikurahva teabe keelu pügal on vastuolus põhiseaduse artikkel 38-ga, milles sätestatakse, et perekond on ühiskonna ja riigi vundament ning riik kaitseb ja peab kalliks perekonda, emadust, isadust ning lapsepõlve.

Konstitutsioonikohus rõhutas, et lastele suunatud teabe levitamise keeld ei tohi minna vastuollu teistegi põhiseadusesse kirjutatud väärtusega. 

Põhiseaduskohtu esimees Gintaras Goda selgitas, et laste erinevatest peremudelitest ja inimeste vahelistest suhetest teavitamise keeld "takistab neil areneda täiskasvanuks ja täisväärtuslikuks isikuks ning see pole kooskõlas riigi põhiseaduslike kohustustega, mille kohaselt tuleb lastele tagada harmooniline ning kõikehõlmav areng, mis arvestab demokraatlikule ühiskonnale omaste inimõiguste ja inimväärikusega, nagu ka võrdsuse, arvamuste paljususe ning sallivusega".

Kohtu sõnul tähendab põhiseadusesse kirjutatud sõnavabadus, et riigil on kohustus tagada lastele ligipääs teabele, mis on objektiivne ja peegeldab tegelikke inimestevahelisi suhteid ning aitab kaasa teiste inimeste õiguseid ning väärikust austava maailmavaate kujunemisele.

Pilt: knygos.lt

2023. aastal otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et Leedu riik rikkus tähestikurahva aktivistist lastekirjaniku Neringa Dangvydė õiguseid, kuna keelas ära tema mitmekesisuse, õigluse ja kaasamise (DEI) muinasjuturaamatu "Merevaigusüda" (Gintarinė širdis) avaldamise.

Peale Inimõiguste Kohtu otsust palus valitsus seimil osutatud laste omasooiharuse propaganda keeld seadustest välja võtta, kuid 2023. aasta sügisel parlament keeldus sellest.  

Toimetas Karol Kallas