Austraalia, Euroopa ja Ameerika teadlaste uuringus leitakse, et liiga palju internetis aega kulutavad inimesed saavad mäluülesannetega halvemini hakkama ja nende tähelepanu on kergem hajutada.
Teadusajakirjas World Psychiatry avaldatud uuring The "online brain": how the Internet may be changing our cognition ("Ilmavõrguaju": kuidas internet võib muuta meie taju) osutab ohtudele, mis võivad tabada tehnoloogiavõrku uppunud põlvkondi.
Teadlased palusid sadadel uuringus osalenud inimestel täita erinevaid mälu ja tajuülesandeid. Samuti skaneeriti nende ajusid.
Western Sidney ülikooli juhtivteadlase Joseph Firthi, sõnul muudab ilmavõrk nii aju struktuuri kui selle võimeid.
"Piiramatu ilmavõrgu märguannete ja ajendite voog suunab meid kogu aeg hoidma oma tähelepanu mitmel asjal, mis omakorda võib vähendada meie võimet pühenduda ühele teemale," selgitas Firth.
Firth jätkas, et kui meie käsutuses on interneti-informatsioon igal ajal, siis võib see muuta viisi, kuidas meie aju salvestab informatsiooni. Kui meie käsutuses on kogu maailma Google'i otsingud ja Wikipedia, on vaja hulga vähem asju meeles pidada.
Uuringu kokkuvõttes sedastavad teadlased:
Me oleme kokku võtnud hiljutised psühholoogilised, psühhiaatrilised ja neurokuvamise avastused ning katsetame nende alusel mitmed hüpoteese, kuidas internet võib mõjutada meie taju. Kõige enam on uuringus tähelepanu pööratud, kuidas internetimaailm võib mõjutada:
a) tähelepanuvõimeid, kuna pidevalt arenev interneti informatsiooni voog suunab meid oma tähelepanu jagama erinevate meediaallikate vahel;
b) mäluprotsesse, kuna nimetatud tohutu ja kõikjal olev teabe allikas hakkab nihutama viise, kuidas me saame, salvestame ja isegi väärtustame teadmisi; ja
c) sotsiaalset taju, kuna interneti sotsiaalne ülesehitus on võimeline asendama ja manama esile päris-maailma sotsiaalseid protsesse, mis loob uue koosmõju interneti ja meie sotsiaalse elu vahel, mis omakorda mõjutab meie mina-arusaamu ning enesehinnangut.
Kokkuvõttes osutab olemasolev tõendusmaterjal, et internet võib tekitada nii akuutseid kui pikaajalisi muutusi kõigis nimetatud tajuvaldkondades, mida omakorda võivad saata muutused aju ehituses.
Kuid tulevaste teadusuuringute prioriteediks peaks olema välja selgitada, millist mõju avaldab suuremahuline võrgumeedia tarbimine noorte inimeste taju arengule ja võrrelda, kuidas see erineb interneti mõjust vanurite tajudele ning ajule.
Uuringu lõpetuseks pakume me välja, kuidas võrguuuringud saaks integreerida teiste valdkondade teadusuuringutega selgitamaks välja, kuidas see enneolematu uus ühiskonna tahk võib mõjutada meie tajusid ja aju läbi kogu elutsükli.
Toimetas Karol Kallas