Great Reset'i propageeriva Klaus Schwabi juhitud Maailma majandusfoorum (WEF) avaldas oma kodulehel artikli, milles kiidetakse implanteeritud kiipe ja nenditakse, et inimesse siirdatud kiibid saavad tulevikus normiks.
Artikli autor Kathleen Philips rõhutab loo alguses, et paljud, eriti lapsed, tahavad olla superkangelased ja see on saamas võimalikuks. "Need ootused võivad kõlada kättesaamatuna, kuid me oleme tegemas esimesi samme "laiendatud ühiskonna" suunas. Messidel uhkeldatakse liitreaalsuse (augmented reality – AR) prillidega, mis näitavad tehnikutele, kuhu konkreetne kruvi panna. Teie endi telefonid annavad teile reaalajas teavet füüsilise seisundi kohta või räägivad teile viimastest moeröögatustest."
Philips toob välja, et implanteeritud kiipi tuleks suhtuda samamoodi nagu tavalistesse prillidesse, kuulmisaparaatidesse või proteesidesse, mis parandavad kaotatud või kahjustunud funktsionaalsust. Samuti saab lisada tehnilist täiendust tervele inimesele, olgu need siis ööprillid, eksoskeletid või ajuga ühendatud kompuuter. Laiendavat tehnoloogiat on võimalik kasutada igas eas, lastel keskkonna õppimisel, töötajatel töö tegemisel ja abina vanainimestel.
Philips osutab, et liitreaalsus ei piirdu prillide ja muu kehavälise tehnikaga. Inimese telefonidest on saanud juba praeguseks justkui nende kehaosa, kuid need ei ole implanteeritud. Philips tõdeb, et tehnoloogia põimub ühe enam implantatsiooni teel inimese kehaga, olles samal ajal integreeritud ka väliskeskkonnaga.
Philipsi sõnul on kiibiimplantaadid tehnoloogia ja seadmete loomulik areng. Nii nagu enam ei peeta prille või kuulmisaparaate millekski imelikuks, nii ei ole ka enam inimese sisse pandud kiip enam mõne aja pärast midagi kummalist. Argumendina toob Philips välja analoogia ravimitega, mida paljud inimesed pea igapäevaselt tarbivad ja mis meie biokeemiat mõjutavad. Seetõttu ei peaks ka kiipe kartma.
Philips kirjutab, et peamiselt kasutataks implanteeritud kiipe meditsiinilisel eesmärgil. Nii näiteks saab hoiatusi ohtliku viiruse või allergia eest.
Järgnevalt sõnab Philips, et ka ajuimplantaadid arenevad edasi ja see lubab meil sekkuda keha "operatsioonisüsteemi". Nii käivad uuringud kiipide kasutamiseks epilepsia, Parkinsoni tõve või depressiooni sümptomite vähendamisel. Philipsi väitel on enamik selliseid tehnoloogiaid suunatud meditsiinilisele abile, mitte mõtete lugemisele. Samas nimetab Philips ettevõtet Neuralink, mis tegelebki aju mõjutamisega kiibi abil.
Implanteeritavad kiibid saab panna naha alla või näiteks kõhtu. Philips toob näiteks ka praegu arendatavad kiibid, mis mõjutaksid perifeerse närvisüsteemi närve või närvikanaleid aju ja organite vahel. Philipsi sõnul on kiibid kasulikud ka laste jälgimiseks ja ohutuseks.
Philips osutab, et Euroopa Nõukogu on algatanud hiljuti strateegilise plaani, mis käsitleb neurotehnoloogiat ja sellega seotud probleeme. Samuti on mitmed riigid tegelemas aju ja kiibitehnoloogia juriidiliste ja eetiliste küsimuste lahendamisega. Philips möönab, et tehnoloogilised piirid kiibitehnoloogia rakendamisel puuduvad, küll aga tuleb silmas pidada ka eetikat. Kuid tegemist on siiski tehnoloogiaga, mis inimesi toetab ja parandab üleüldist elukvaliteeti.
Toimetas René Allik