Eile sai Luksemburgis allkirjad Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni poolt ellu kutsutud Euroopa kiirreageerimisjõud, millega saaks vilkalt tegutseda "kriisistsenaariumite korral, mis võiksid ohustada Euroopa Julgeolekut," vahendab Daily Express lähedalseisvat allikat.
Prantsusmaa loodab, et väiksema seltskonnaga saab tegutseda kiiremini kogu Euroopa Liitu hõlmavast sõjalisest paktist ning isegi 29-liikmelisest NATO-st.
Kiirreageerimiskavale kirjutasid lisaks Prantsusmaale alla Saksamaa, Belgia, Suurbritannia, Taani, Holland, Hispaania, Portugal ja Eesti.
ERR.ee andmetel kutsutakse kokkulepet Euroopa kaitsevalmiduse algatuseks (European Intervention Initiative), milles on kutsunud osalema sarnaselt mõtlevad riigid, kellel on sõjalised võimed ning otsustuskindlus võitlemaks Euroopat ohustavate ohtudega "nii lõunast kui idast," nagu selgitas Eesti nimel alla kirjutanud kaitseminister Jüri Luik.
Aasta 2015 sügisel kirjutas Eesti kaitseministeerium Euroopa kiirreageerimisüksusest, mis alustab tegevust 2018. aastal. Kummatigi oli tookord tegemist väidetavalt Suurbritannia initsiatiiviga, kes oli kutsunud osalema Hollandit, Taanit, Norrat, Leedut, Lätit ja Eestit.
Prantsusmaad tolles loetelus polnud.
Eesti osalusel astuti "ajalooline samm" Euroopa armee suunas