Maksumaksjad peavad tuleval aastal nuumama parlamendierakondi 5,4 miljoni euroga

Siseminister Andres Anvelt. Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

Sotsiaaldemokraadist siseminister Andres Anvelt allkirjastas eile käskkirja, millega eraldas riigieelarvest järgmiseks aastaks kuuele parlamendierakonnale üle 5,4 miljoni euro.

Käskkirja kohaselt saavad parlamendis esindatud erakonnad 2017. aastal riiklikku toetust kokku 5 413 000 eurot, millest vastavalt parlamendis omatavatele kohtadele läheb Reformierakonnale 1 607 821,78 eurot, Keskerakonnale 1 447 039,60 eurot, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 803 910,89 eurot, Isamaa ja Res Publica Liidule 750 316,83 eurot, Vabaerakonnale 428 752,48 eurot ning Konservatiivsele Rahvaerakonnale 375 158,42 eurot.

Erakonnaseaduse järgi saavad igakuiste väljamaksetena riigilt toetust kõik erakonnad, kes kogusid viimastel riigikogu valimistel vähemalt ühe protsendi häältest.

Väljavõte siseminister Andres Anvelti käskkirjast.
Väljavõte siseminister Andres Anvelti käskkirjast.

Mitmete kriitikute hinnangul on erakondade riiklik rahastamine olemuslikult ebademokraatlik nähtus.

Näiteks SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul kujutab see endast ebademokraatlikku praktikat, kuna kõik kodanikud kui maksumaksjad on karistuse ähvardusel sunnitud oma maksudega rahastama poliitilisi parteisid, millest nad ei pruugi toetada ühtegi ning mille tegevus võib olla neile vastuvõetamatu.

"Kuniks parteidele on tagatud riiklik rahastus sõltumata sellest, kas rahvas neid ka usaldab ja toetab, ei ole lootust, et parteilased hakkaks rahva tahtega arvestama," ütles Vooglaid ning lisas, et organisatsioonid, mis on peamiselt rahastatud riigieelarvest, ei ole osa kodanikuühiskonnast, vaid kujutavad endast osa avaliku võimu institutsionaalsest süsteemist.

Vooglaiu sõnul pärsib erakondade nuumamine tõelise kodanikeühiskonna arengut, kuna parteidest on tehtud teistest kodanikeühendustest kõrgemal seisvad ühendused, kellele on kõigi maksumaksjate kulul rahastus tagatud sõltumata sellest, kas keegi neid tegelikult ka tahab rahaliselt toetada või mitte.

Enne Riigikogu valimisi lubasid nii Vabaerakond kui ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seista parteide riikliku rahastamise kaotamise või selle ulatusliku piiramise eest. Viimasel ajal ei ole sellesuunalisi samme aga avalikult näha olnud.