Ainsad lõhestajad ja "vihakõnelejad" on meil need, kes nimetavad ennast liberaalideks, tõdeb Malle Pärn Objektiivi kolumnis.
Kui te tahate teada, kui palju mingi idee või plaan või ühiskonna muudatus-uuendus väärt on, siis vaadake, kes seda propageerivad ja kuidas nad seda teevad.
Võtame näiteks "vihakõne". Kas need, kes seda seadust taga nõuavad, on ise äärmiselt rahumeelsed ja kõigi vastu väga sõbralikud, kas nad tõttavad alati kaitsma seda, kellele tehakse ülekohut?
Aga ei. Eranditult kõigi "vihakõne" seaduse nõudlejate sõnavõttudest õhkub sulaselget vihkamist kõigi vastu, kes ei taha ennast allutada võltsliberalismi diktatuurile.
Üks neist esivihkajatest on öelnud: "Vihakõne" direktiiv ongi üks katse piirata sotsiaalmeedia sihipärast kasutamist inimeste psühholoogiliseks ahistamiseks."
See kohe päris kindlasti ei ole "vihakõne direktiiv". "Vihakõne" seaduse selgesti läbinähtav eesmärk on piirata mõistlike inimeste sõnavabadust, vaigistada need, kes uusliberaalide ideoloogiale alluda ei taha, kes kritiseerivad "progressistlikke" ideid, kveerteooriaid ja rahvusriikide hävitamist, mida uusliberalid meile peale üsna räigelt suruvad. See on sellepärast vajalik, et liberaalidel ei ole mingeid tõsiseid argumente konservatiividega vaidlemiseks. Nende ainus argument on: tempel peale – ja prügikasti!
Meil on juba loodud "uus eliit": elgebeted, moslemid, mustad, uusliberaalid – nende kohta ei tohi keegi midagi öelda, ükskõik kuidas nemad ka ei käituks, iga kriitiline märkus nende tegevuse või nende mõtete kohta liigitataksegi "vihakõneks" ja "vihkamise õhutamiseks".
Niisiis, "vihakõne" karistamise ähvardusega luuakse sellele uuele "eliidile" tegelikult võim kõigi teiste üle ja täielik vabadus ükskõik mil viisil sõimata ja laimata neid, kes nende tegevust heaks ei kiida ja nende eluviise üli-super-normaalsuseks ei tunnista. Inimesed on juba jaotatud gruppidesse, osa neist on kuulutatud puutumatuks, ülejäänud tuleb allutada ideoloogia survele. Aga rahva "lõhestamises" süüdistatakse neid, kes sellele ideoloogiale vastu hakkavad, kes tegelikult püüavad just rahvast koos hoida, lõhestamist takistada.
Lauristin õpetab tulevasi ajakirjanikke, aga ei oska erapooletult hinnata reaalsust, ühiskonnas toimuvaid protsesse. Tema meelest on muidugi konservatiivid ("populistid") need, kes "eliitgrupikesi" kiusavad ja ahistavad, – väga paljude meelest jälle ahistatakse ja kiusatakse hoopis konservatiive. Nii meedias kui sotsiaalmeedias. Konservatiivide vastu on loodud mitu ainult selle eesmärgiga FB gruppi, sinna kuuluvad kõik need, kes oma sooneutraal-abielu-unistuste toeks suure allkirjakorjanduse korraldasid. Ja neid gruppe on veelgi.
Konservatiivid ei ole loonud mitte ühtki gruppi kellegi VASTU, nende grupid on selleks, et nad saaksid omavahel suhelda ning infot ja teadmisi jagada. Vastu-grupid on kõik konservatiivide mõnitamiseks ja kiusamiseks. Nende kohta käib Lauristini iseloomustus väga täpselt, see on just "sotsiaalmeedia sihipärane kasutamine inimeste psühholoogiliseks ahistamiseks". Aga konservatiivide ahistamist ei hakka see "vihakõne" seadus ju kunagi hukka mõistma!
Ainsad lõhestajad ja "vihakõnelejad" on meil need, kes nimetavad ennast liberaalideks, sealhulgas Lauristin ise! Mäletate, kui vihaselt ta sõimas kooseluseaduse vastu korraldatud meeleavalduses osalejaid? See oli ju puhas laim ja sulaselge viha kõne, täpselt nende endi reeglite järgi! OMA vihkamise kleebivad nad teiste külge ja siis hakkavad süüdistama, justnagu vargad, kes oma ohvri peale näidates karjuvad: Võtke varas kinni!
Tõsi, meie ühiskondlik kliima on ähvardavalt üle kuumenenud.
Viha on tugev emotsioon ja seda ei saa niisama lihtsalt mingi karistusega ähvardava seadusega ära keelata.
Vihal on alati mingi põhjus, iseasi, kas see on objektiivne või on vihastaja ise enda jaoks tondi seinale maalinud.
On olemas ka selline nähtus nagu õiglane viha: viha ülekohtu ja ebaõigluse või ülekohtuse võimu vastu. Viha vägivaldse vaenlase vastu. Ja sellest vihast sündinud "kõnet" ei keela mitte ükski mõistlik riigijuht!
Kui me tahame oma ühiskondlikku kliimat jahutada, siis tuleks minna viha juurte kallale, tuleb otsida üles viha PÕHJUSED, ja need rahulikul viisil kõrvaldada, kui see võimalik on. Kui me jäämegi pusklema nagu kaks kangekaelset sikku, siis ei aita meid iial mitte mingisugused kurjad seadused ja karistused. Viha kasvab aina suuremaks, kui seda ilma selle põhjusi likvideerimata vägivallaga alla suruda püütakse.
Kriitikat või kriitilist arutelu ei tohi mingi "vihakõne" ettekäändel ära keelata! Aga just see ongi ju tegelikult nende "vihakõne" ja "vihkamise õhutamise" seaduste eesmärk.
Päris kummaline on see, et neid seadusi tahetakse kehtestada kohe mitmekordselt, ühestainsast justkui ei aitaks. Äkki keegi ikka lipsab läbi? Objektiiv ja Uued Uudised tuleb kinni panna, kõik kangekaelsed ja liiga targad konservatiivid tuleb vaigistada, see on võltsliberaalide kindel plaan.
Kui nende plaan oleks ühiskondlikku kliimat jahutada ja meie omavahelisi suhteid tõepoolest sõbralikumaks muuta, siis nad ju tegutseksid hoopis teistmoodi.
Kuulutame ometi kuriteoks pahatahtliku laimamise! "Laim" on eestikeelne sõna, väga levinud nähtus tänapäeva tegelikkuses ja meedias. See on tänapäeva tegelik probleem, mitte mingi müütiline ja tegelikult naeruväärne "vihakõne". Ja see kehtiks kõigile ühtmoodi, võrdselt, olenemata sellest, kas laimaja kuulub liberaalide või konservatiivide armeesse. Ja siis poleks rahanõudeid laialisaatvatel advokaatidel vaja ettekäändeid otsida mingist võlaõigusseadusest, laim oleks ametlik väärtegu, ja olenevalt selle raskusastmest ka proportsionaalselt karistatav. Arvan, et vähemalt mõni neist satuks hoopis ise selle alusel süüpinki.
Haigust ei ravi see, kui me leevendame sümptomeid või keelame haigusest rääkimise, peavalutablett ei aita, kui ajus on vähkkasvaja. Siis tuleb opereerida ja teha asjatundlikku järelravi. Seda teevad õppinud meedikud, mitte isehakanud arvajad või ennasttäis poliitkarjeristid.
Missugust tegevust võib nimetada "vihkamise õhutamiseks"? Kas justnimelt see "vihakõne" tagaajamine ja inimeste tembeldamine inetute, neile tegelikult sobimatute siltidega ei ole see kõige suurem vihakülvaja? Samuti mõistliku kriitika tõrjumine?
Avage oma ajalehed ja telestuudiod õiglasele kriitikale ja erinevatele maailmanägemistele, me oleme üks rahvas, üks ühiskond, üks väikeriik, me peaksime võrdselt hindama kõiki oma talente ja tarkusi, ei tohi inimesi liigitada eliidiks ja paariateks! Rahvale tuleb ausalt vahendada tema vaimsete juhtide ja helgete mõtlejate mõtteid ja hoiatusi!
Hakake arvestama ausa kriitikaga, lugege tarkade nõuandeid, püüdke neid mõista, palun ärge takistage meie omavahelise informatsiooni levimist! Ja unustage ära Brüsseli absurdsed nõudmised, las nad elavad seal pealegi oma väljamõeldud narratiivis, hoiame meie oma meeled reaalses maailmas!
Siis kaobki "vihakõne", kaob vihkamine, sest kedagi ei mõisteta hukka selle eest, et ta austab klassikalisi väärtusi ja sajanditega läbiproovitud eluhoiakuid ja inimsuhteid. Totalitarismi pealesurumine ühiskonnale tekitab viha. Suurem osa inimesi tahab elada vaba inimesena vabas ühiskonnas, niipalju kui see võimalik on.
Tõe tõrjumine, valede levitamine tõdede nime all, ülekohus, ebaõiglus, "eliitgruppide" poputamine ja kõigi teiste mahategemine – kõik see lõhestab rahvast ja tekitab paljudes viha. Kuna meie Põhiseadus lubab meile kõigile sõnavabadust, siis inimesed väljendavad oma viha selle vastu, mis neile tundub valena ja kahjulikuna. Seda õigust ei tohi keegi neilt ära võtta, ei ennasttäis karjääripoliitik ega kantseliidisse ärauppunud õiguskaitse tšinovnik.
Kui "vihakõnet" sisuliselt analüüsida, siis ei liigitu selle alla mitte konservatiivide kriitika teatavate grupikeste agressiivse käitumise kohta, vaid just konservatiivide pihta lennutatud valelikud sildid: natsid, fašistid, rassistid, homofoobid, ksenofoobid, islamofoobid, naistevihkajad, poetagused bokijoojad, tagurlased, kremli kasulikud idioodid, kremlimeelsed, Putini käsilased, saast, napakad – kõik need on üldistavad pejoratiivid ja on mõeldud negatiivse hinnanguna mingisse gruppi kuuluvate inimeste või terve grupi kohta. Ja mitte ükski neist EI SOBI sellele grupile! Selle sildiga antakse neile inimestele lõplik hinnang, ja sellega määratakse ära nende positsioon ühiskonnas. See on ehtne diskrimineerimine, inimeste vabaduste piiramine teistsuguse meelsuse alusel.
Need sildistajad ei vaatagi tegelikke protsesse, nad jaotavad inimesed kastidesse selle järgi, kuidas need suhtuvad "progressistide" narratiividesse.
Nende (valelike) siltide kasutamise eesmärgiks on ju otseselt mingi ühe grupi (konservatiivid) ilma põhjusi esile toomata mahategemine, "tühistamine", halvustamine, – mingite ühiste tunnuste põhjal, olgu need poliitilised eelistused, usutunnistus, maailmavaade, meelsus, sookuuluvus, seksuaalne orientatsioon.
Ehtne viha kõne tuleb eranditult ainult uusliberaalide endi suust!