Riigikogu õiguskomisjon korraldab 27. augustil kell 11.00 Toompea lossis seminari pealkirjaga "Kooseluseaduse tahud ja teravikud".

Kuigi seminari tutvustavas kirjas on öldud, et eesmärgiks on "avatud diskussiooni tekitamine", piisab pilguheidust ürituse programmile veendumaks, et neutraalsuse loori taha on peidetud midagi sootuks muud – mitte objektiivsuse taotlusest lähtuv akadeemiline üritus, vaid ilmselge propagandaprojekt, mille ainsaks tegelikuks eesmärgiks on kujundada kooseluseaduse läbisurumise toestamiseks soosivamat avalikku arvamust.

On lihtsalt hämmastav, millise jultumusega viiakse isegi parlamendis kooseluseaduse läbisurumiseks läbi manipulatiivseid manöövreid ning et seda tehakse täiesti häbitult. Sellega seonduvalt saatsin Riigikogu õiguskomisjoni esimehele, hr Neeme Suurele, alltoodud kirja, mille edastasin ka kõigile õiguskomisjoni liikmetele ning Eesti Kirikute Nõukogu juhtkonnale.

Minu ettepanekule anda "seminari" sõna ka meile kui SAPTK esindajatele, et saaksime selgitada, mil moel mõjutaks kooseluseaduse vastuvõtmine kolmandate isikute õigusi, vastas hr Suur eitavalt. "Seminari ajakava küll ei võimalda eraldi punkti lisamist päevakavasse," võttis õiguskomisjoni esimees oma vastuse kokku, lisades, et "seminaril" kohalviibijatel on soovi korral võimalus osaleda ettekannete järgsel diskussioonil.


Tere, hr Neeme Suur!

Pean tunnistama, et Teie vastus ei hajuta kõige vähemalgi määral muljet, et selle “seminari” näol, mille olete kokku kutsunud, on tegemist tugevalt suunatud üritusega kooseluseaduse läbisurumise toetuseks. Eriti piinlik on asjaolu, et püüate oma ideoloogiliste ja poliitiliste ambitsioonide toestamist maskeerida neutraalsuse looriga. On lausa imekspandav, et meie parlamendis on võimalik nii läbinähtavalt ja ilmselgelt kallutatud viisil asju ajada – olgugi, et mais ja juunis toimunud ulatuslike manipulatsioonide taustal ei saa seda ka enam kuigi üllatavaks pidada.

Siiski palun ma nüüd Teie käest selget vastust järgmistele küsimustele:

  1. Millistele kaalutlustele ja kriteeriumidele tuginedes kutsusite teemabloki “perekond ja õigusruum” raames kooseluseaduse juriidilistest aspektidest rääkima Sven Veltmanni? Mis teeb Teie arvates nimetatud isikust antud teemal kõige kompetentsema ja sobilikuma ettekandja? Kas Te olete teadlik, et antud isik määratleb end homoseksuaalina ning on kooseluseaduse tuline pooldaja (oma poolehoidu on ta väljendanud ka kirjas Riigikogu liikmetele)? Kuidas on Teie arvates tagatud, et tema poolt esitatud nägemus on objektiivne ja tasakaalukas?
  2. Millistele kaalutlustele ja kriteeriumidele tuginedes kutsusite teemabloki “perekond ja ühiskond” raames abielu ja perekonna mõistest rääkima Christian Veske? Mis teeb Teie arvates nimetatud isikust antud teemal kõige kompetentsema ja sobilikuma ettekandja? Kas Te olete teadlik, et antud isik määratleb end homoseksuaalina ning on kooseluseaduse tuline pooldaja (seda positsiooni on ta väljendanud ka oma pöördumises Riigikogu õiguskomisjoni poole? Kuidas on Teie arvates tagatud, et tema poolt esitatud nägemus on mitmekülgne ja tasakaalustatud?
  3. Millistele kaalutlustele ja kriteeriumidele tuginedes kutsusite teemabloki “perekond ja ühiskond” raames teise ettekandjana kõnelema normaalsuse ja võrdsuse teemal kõnelema Marianne Meiorgi? Mis teeb Teie arvates nimetatud isikust antud teemal kõige kompetentsema ja sobilikuma ettekandja? Kas Te olete teadlik, et antud isik on kooseluseaduse tuline pooldaja? Kuidas on Teie arvates tagatud, et tema poolt esitatud nägemus on mitmekülgne ja tasakaalustatud?
  4. Millistele kaalutlustele ja kriteeriumidele tuginedes kutsusite teemabloki “perekond ja teised ühiskondlikud institutsioonid” raames teemal “peremudelid ja kirik” kõnelema Urmas Nõmmiku? Mis teeb Teie arvates nimetatud isikust antud teemal kõige kompetentsema ja sobilikuma ettekandja? Kas Te olete teadlik, et antud isiku vaated homoseksuaalse käitumisega seonduvates küsimustes on vastuolus kõigi suuremate Eestis tegutsevate usuühenduste seisukohtade ja õpetusega, mida on Teie juhitavale Riigikogu õiguskomisjonile väljendanud nii Eesti Kirikute Nõukogu, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu kui ka Eesti Metodisti Kiriku juhtkonnad (vt siit)? Kas Te pöördusite kõige autoriteetsema ja representatiivsema kristliku vaate eestkõneleja leidmiseks Eesti Kirikute Nõukogu juhtkonna poole? Kui ei, siis miks?
  5. Kas Te olete teadlik, et Teie korraldatud “seminari” üheksast kõnelejast on vähemalt kaheksa (võimalik, et kõik üheksa) kooseluseaduse pooldajad? Kuidas Te selliste esinejate valikut põhjendate ja kuidas on Teie arvates sellises olukorras tagatud käsitluse mitmekülgsus, vaatepunktide paljusus ja arutelu tõsiseltvõetavus? Kuidas on selline lähenemine põhjendatud hiljuti TNS Emori poolt väljatoodud uuringu tulemuste kontekstis, mille kohaselt 58% Eesti elanikest ei toeta kooseluseaduse läbisurumise püüdlusi?

Küsimusi on teisigi, aga nende sõnastamine ja esitamine tundub ülearune olukorras, kus Teie poolt korraldatud “seminar” täidab ilmselgelt kooseluseaduse läbisurumiseks positiivse fooni loomise funktsiooni. On väga kahetsusväärne, et Teie juhtimisel parlamendis sellised manipulatsioonid aset leiavad, sest sellega kahjustate mitte ainult iseenda, vaid ka Riigikogu mainet ning kahandate suurte sammudega väga paljude inimeste usku meie poliitilise ladviku valmidusse ja soovi austada demokraatliku riigikorralduse ideaale Eesti Vabariigs.

Hea tahtmise korral oleks Teie korraldatud ürituse programmis võimalik teha veel korrektuure, ent ma kahtlen sügavalt Teie motivatsioonis selle nimel pingutada.

Käsitlen antud kirjavahetust (nagu iga kirjavahetust avalike institutsioonide esindajatega) loomu poolest avalikuna ning edastan kirjast koopia Riigikogu õiguskomisjoni liikmetele ja ka Eesti Kirikute Nõukogu juhtkonnale.

Vankuma löönud lugupidamisega,

Varro Vooglaid


Arvamusseminar „Kooseluseaduse tahud ja teravikud“

Toimumisaeg: 27. august 2014
Koht: Toompea, Lossi plats 1A, Riigikogu konverentsisaal (3.korrusel)
Algus: kell 11.00. Max kestus 4 tundi. Planeeritav lõpp 15.00

Avasõnad: Neeme Suur, õiguskomisjoni esimees

1. Perekond ja õigusruum

1.1. Anne Saaber, notar (Notarite Koja esimees): "Abielu ja kooselu kui tsiviilõiguslike suhete kogumikud. Mida kooseluseadus reguleerib, mida mitte? Millised erinevused säilivad kooseluseaduse ja perekonnaseaduse vahel? Juriidiline ja emotsionaalne vaatevinkel."

1.2. Sven Veltmann, advokaat (AB Thor): "Nõrgema poole kaitse erinevates kooseluvormides. Registreerimata kooselu – kas uus norm või probleem?"

2. Perekond ja teised ühiskondlikud institutsioonid

2.1. Kadri Simm, praktilise filosoofia dotsent (Tartu Ülikool): "Peremudelid ja kool. Kooli roll ja meetodid maailmapildi kujundajana. Sallivus ja normatiivsus. Mudelid ja stereotüübid. Mis vahe on propaganda ja informeerimise vahel?"

2.2. Urmas Nõmmik, Vana Testamendi ja semitistika dotsent (Tartu Ülikool): "Peremudelid ja kirik. Religiooni tähtsus Eesti ühiskonnas, tema roll moraali kehtestamisel. Kiriku roll ühiskonna traditsioonide hoidmisel. Dogmaatilisus, sallivus ja leplikus kristlikus käsitluses tänapäevases kirikus."

3. Laps ja peremudelid

3.1. Dagmar Kutsar, sotsiaalpoliitika dotsent (Tartu Ülikool): "Kooseluseadus ja lapsed. Erinevad peremudelid ja lapsed erinevates peredes. Demograafilised protsessid ja peremudelid."

3.2. Eveliis Kurs, sotsioloog (Tartu Ülikool): "Lapsendamine ja kooseluseadus. Laps samasooliste vanemate peres. Muutused ühiskonna suhtumises erinevatesse peremudelitesse. Mida ja kuidas ühiskond toetab ja taunib?"

4. Perekond ja ühiskond

4.1. Christian Veske, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut (EIGE): "Kas ja kuidas mõjutab abielu institutsiooni kooselu registreerimise võimaluse tekkimine? Kuidas defineerida perekonda? Teistsuguse aktsepteerimine. Sotsiaalsed muutused alates naiste õigustest, üksikvanema staatusest ja teistsugusest nahavärvist kuni samasooliste paarideni."

4.2. Marianne Meiorg, võrdse kohtlemise programmijuht (SA Eesti Inimõiguste Keskus): "Normaalsus, võrdsus ja erinevus. Vähemused ja erinormid. Kas vähemused lepivad erisustega? Vähemuse ja enamuse suhted. Mis on tavaline ja mis on erisus? Kas erisuse defineerimine erisusena võib olla diskrimineeriv?"

Lõppsõna: Neeme Suur, õiguskomisjoni esimees

Ettekande pikkus 20 minutit. Igas teemas kaks ettekannet. Kokku ettekandeid 2 tundi ja 40 minutit. Igas teemas 40 min ettekannet, seejärel 10-15 min arutelu. Pärast teist plokki kohvipaus 30 minutit.

Õiendus: algses kirjas hr Neeme Suurele oli väidetud, nagu oleks Marianne Meiorg määratlenud end homoseksuaalina. See ei vasta tõele ning ma palun väära väite esitamise pärast vabandust. Küll aga on Marianne Meiorg väljendanud pikema perioodi jooksul aktiivselt oma poolehoidu homoliikumise püüdlustele. (Varro Vooglaid)