New Yorki metroopeatrus Foto: Piqsels

Meediategelane Mark Steyn kommenteerib noore naise elusast peast süütamist New Yorgi metroos ning leiab, et massisisseränne teeb normaalsetest riikidest "mitmekesisuse prügikastid". Selliste arengute puhul on tegemist kuritahtliku vandenõuga.

Käes on jõulunädal ja mul ei olnud kavas enne teist jõulupüha meie igapäevaste õuduste teemal sõna võtta. Samas järgnev lugu on eiramiseks liiga tõsine. New York Post kirjutab:

"Guatemala sisserändaja peeti kinni, kuna ta ta pani pühapäeva hommikul (22.12) Brooklinis metroo vagunis magava naise väidetavalt põlema ja vaatas, kuidas tema süütu ohver surnuks põles. Politseijuht nimetas seda "üheks kõige pahelisemaks kuriteoks, mida keegi võib korda saata"."

Osutatud õnnetu naine on surnud, kuna ta tegi maailma hüpervõimu kõige kuulsama ja säravama linna [New Yorki] ühistransporti kasutades vea. Võib-olla on tema samuti "Guatemala sisserändaja või haiitilane, somaallane elik afgaan… Mina ei ole peale Covidi sulgemisi New Yorki jalga tõstnud ja ma kahtlen, et ma seda kunagi veel teen. Kuid kui ma seal viimast korda olin, ma mäletan, kuidas ma kõndisin Viiendal avenüül ja mõtlesin, et võeh kui tüütu on see, kuidas iga lääne linn – vaata, Bratislava – näeb välja, nagu kõik alla viiekümne aastased inimesed oleksid pärit kuskilt mujalt. 

Aga mitmekesisus pole ainult tüütu, see on samuti mõrvarlik. Mitmekesisus on koht, kuhu rahvad lähevad surema. Brooklini möödunud pühapäeva hommiku näitel teevad seda mõnel kõige jubedamal viisil.

Kas keegi on kuulnud väljendit "reeglitepõhine maailmakord" (rules-based international order)? Tõpranahkade (wankers; sõna õige eestikeelne vaste on toimetusele teada) klass räägib sellest kogu aeg. Euroopa Nõukogu avaldas alles 11. detsembril raporti, mis kannab pealkirja "Vajadus uuendatud reeglitepõhise maailmakorra järele".

Mingi asi, mida nimetatakse Quincy Institute for Responsible Statecraft (Quincy Vastutustundliku Riigihalduse Instituut), kirjutab: "Reeglitepõhine kord on kriisis: mis tuleb selle järel?".

Ja NATO arvab sinna otsa: "Vabu ühiskondi ja reeglitepõhist maailmakorda peab toetama usutav atlandiülene kaitsevõime."

See on põhjus, miks NATO sekkus Rumeenia valimistesse. Stephen McIntyre kirjutab:

"See teave Rumeenia valimiste kohta on täiesti hullumeelne. Călin Georgescut toetava TikToki kampaania korraldas konkureeriv partei, mis arvas, et sedasi on teda kergem võita. Seda kampaaniat ei korraldanud "Venemaa". Rumeenia presidendivalimiste esimese vooru tühistamise näol oli tegemist NATO heaks korraldatud pettusega." 

Kuid kui keegi sõidab New Yorki metrooga või külastab mõnda Saksamaa jõuluturgu elik viib oma lapsed Ühendkuningriigi Merseyside'i Taylor Swifti teemalisse tantsuklassi, siis saab selgeks üks väga silmnähtav probleem: see "reeglitepõhine kord" laguneb. See on tegelikult kaputt. Ei ole midagi põhimõttelisemat kui võimalus sõita metroos ilma, et mõni sisserändaja kedagi põlema ei paneks ning vaataks naudinguga pealt, kuidas ohver surnuks põleb.

"Reeglitepõhine maailmakord" lausung pärineb Vestfaali rahu ajast ja kõik sellele alla kirjutanud riigid (Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Austria, Holland) on tänaseks mitmekesisuse prügikastid. 

Massisisseränne hävitab kõik – soodsad eluasemed, kohaliku koolisüsteemi, kodanikkonna … ja lõpuks rahvuse enda. 1640. aastatel oli Prantsusmaa täis prantslasi, Rootsi rootslasi ja need on erinevad üksused, kellel on erinevad huvid, mille teemal võib läbi rääkida. Iseseisev riik vajab äratuntavat kodanikkonda. Ameerika Ühendriigid olid 1970. aastatel 90 protsendi ulatuses valged ja kümne määral mustad. 2045. aastal ehk ajas sama kaugel kui tänasest on [USA president] George W. Bush, jäävad valged vähemusse. Juba täna on alla 18-aastased valged ameeriklased vähemus. Sellist arengut võib keegi tahta ja keegi mitte, aga niisugused arengud ei ole ühelgi juhul normaalsed, kui tegemist pole just vägivaldse sissetungi või laastava pandeemiaga. 

Kuid ometigi sellised asjad juhtuvad. Seetõttu leiab New Yorki metroost tulemasinaga guatemaalalasi.

See on põhjus, miks sidusad riigid pole varem selliseid katseid korraldanud. Sest ühiskonnad pole mõeldud nii elama. Kuid need samad tõpranahad, kes arvavad, et kahtlastesse Rumeenia valimistesse sekkumine on jube tore, leiavad samuti, et  endateadmuse poliitikate tulemusel suguharudeks lõhestatud riikidega üleilmastunud maailmas on nende huvide kehtestamiseks vaja järjest jõulisemat riiki, milline olukord kokku sobib neile väga kenasti.

Ma lükkan oma üleskutse revlutsiooni korraldamiseks hea tahte- ja rahupühade järgsesse aega. Kui ainult poleks naisterahvaid, kes õnnetul kombel satuvad Coney saare metroopeatusesse.

Tõlkis Karol Kallas