Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja rahastusel hullumeelset sooideoloogiat edendava Feministeeriumi artikleid sirvides võib vaid ette kujutada, millist jama aetakse alaealistele sõsarorganisatsiooni Eesti LGBT Ühingu nõustamissessioonidel ja kuidas võib see nende noore ja hapra psüühika sassi lüüa, räägib Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi nädalakommentaaris.

Parasjagu kestab sotsiaalministeeriumi strateegilistele partneritele mõeldud rahastamiste II voor, mille raames tellib üks Eesti Vabariigi valitsusasutus sotsiaalministeeriumi näol konkursi ettekirjutustele vastavalt maksuraha eest homopropagandat.

Üllatus-üllatus, need kes sellel konkursil kvalifitseeruvad rahastuse saajatena on ilmselt Eesti LGBT Ühing ja Feministeeriumit haldav MTÜ Oma Tuba.

Olukord on analoogiline sellega, kui kultuuriministeerium telliks rangelt ette määratletud lokaalse projekti korras Väägvere küla puhkpillimuusika arendamise teenust avaliku konkursi raames, mille võidaks – ja nüüd pidage hinge kinni, head inimesed – Väägvere pasunakoor.

Kui me räägime ministeeriumi poolt tellitud homolobist, siis teisi konkureerivaid organisatsioone, kes võiksid sotsiaalministeeriumile osutada homolobi teenust, peale Eesti LGBT Ühingu, Feministeeriumi ja Eesti Inimõiguste Keskuse ju Eestis polegi.

Milline on ministeeriumi lahendus? KÕIK eelmainitud on senini saanud ministeeriumi kaudu maksurahast tegevustoetusi kokku 250 tuhande euro ulatuses. Eesti LGBT Ühingu kaukasse kukkus tänavu 96 000 eurot, Eesti Inimõiguste Keskuse tegevuse toetamiseks läks 92 010 eurot ja Feministeerium haukab maksumaksjalt 60 000 eurot.

Kui aga rääkida homopropagandast, mida ministeerium eelmainitud asutustelt tellib, siis pahatihti me unustame, et klassikaline homoseksualismi propageerimine ja normaliseerimine tundub viimaste arengute valguses olevat juba eilne päev ning raskuskese näib tänapäeval langevat pigem noorte sooidentiteedi ähmastamisele.

Nõustamisteenus, mida Eesti LGBT Ühing pakub kirjade järgi alates 14. eluaastast, sisaldab teemasid nagu soorollid, seksuaalne sättumus ja transsoolisus ning Objektiivile tulnud teadete järgi on Eesti LGBT Ühingu "nõustajad" korduvalt mõjutanud ka alaealisi vanemate teadmata.

Millist soosegadust ja soohullust ühingu "nõustajate" suust alaealisteni võib kanduda, sellest annab ehk aimu ühingu sõsarportaali Feministeeriumi lehel ilmunud sooteemalised arutelud.

Võtan ette ja tsiteerin neist vaid mõnda üksikut, et anda aimu, millises suunas vabariigi valitsuse poolt tellitud pahemliberaalne propaganda revolutsiooniliste radikaalide poolt suunatuna üldse teel on.

Feministeeriumi lehel on sooteema üheks algtekstiks portaali toimetaja Kadi Viigi poolt 2015. ilmunud artikkel, mis rubriigi "sõnastik" raames võtab kokku, mis asi see sugu selline üldse on.

Muuhulgas saame teada, et sugu on pelgalt sotsiaalselt loodud kategooria, mille abil jaotatakse inimesed "naisteks" ja "meesteks". Okei, seda me enam-vähem juba aimasime.

Kadi Viik aga jätkab. Sugu pidavat nimelt saama jaotada neljaks osaks, mis ei pruugi omavahel kokku langeda, neljaks ja mitte viieks või kolmeks. Esimene neist on bioloogiline sugu, mis "määratakse lähtuvalt inimese sisemistest ja välimistest suguorganitest, sugukromosoomidest ja hormoonitasemetest. Bioloogilist sugu on võimalik korrigeerida nt hormoonide ja kirurgia abil."

Tuleb öelda, et Viik ajab kohe esimeses punktis täielikku jama. Bioloogilist sugu pole võimalik "korrigeerida", bioloogilist sugu on võimalik mutileerida ja füüsiliselt väärastada, ent seda pole võimalik muuta. Inimene on sõna otseses mõttes iga oma rakuga kas mees või naine, kuna tema raku kromosoomide ülesehitus vastab kas meessoole või naissoole ning – väljaarvatud väga erandlikel juhtudel – vastavad rakutasandil ilmnevale sookuuluvusele ka tema välised sootunnused ja suguelundid.

Viik aga jätkab loetelu. On olemas ka juriidiline sugu, mis "määratakse vastsündinud lapse bioloogilisest soost lähtuvalt ning kajastub rahvastikuregistris ja isikut tõendaval dokumendil. Eestis on olemas kaks kategooriat – naine ja mees. Juriidilist sugu on võimalik muuta." Tõepoolest, legendaarne sotsiaalministeeriumi tandem Ossinovski-Tsahkna soovis kunagi võimaldada juriidilise soo muutmist suisa kaks korda aastas. Kui tervemõistuslik inimene tunnistaks, et oleks loogiline, kui juriidiline sugu kajastab tõsiasja, millise kromosoomide struktuuriga kodanik juhtub olema, siis Ossinovski, Tsahkna ja Viik mõtlevad teisiti.

Kahe viimase soomääratlusega seilab Viik juba sooteooria süvavetes:

"Sooline identiteet tähendab inimese enda tunnetatud sugu, ehk siis seda ei saa määrata keegi teine. Võib olla mees, naine, ei kumbki, midagi vahepealset jne. Sooline eneseväljendus tähendab seda, kuidas inimene väljendab enda sugu, näiteks läbi riietuse, kehakeele, soengu, sotsiaalse käitumise, hääle, meikimise jne."

Alles hiljuti ilmus Feministeeriumi sõnastiku rubriigis ka teine artikkel, mis käsitles mittebinaarset sugu. Te olete mõelnud kogu aeg, et mäng käib kahe soo vahel: on mehed ja naised. Valdavale osale meestest meeldivad naised ja vastupidi, seejärel tulevad vähemused ehk naised, kellele meeldivad teised naised, ja mehed, kellele meeldivat teised mehed? Seejärel leidub veel mehi, kes tahavad end mutileerida "naisteks" ja vastupidi – igal juhul mäng käib binaarsel skaalal mees-naine? Vale puha. On olemas ka neid, kes sellisest kivistunud skaalast ei arva ööd ega mütsi. Tsiteerin:

"Mittebinaarne (ingl nonbinary) viitab sooidentiteetidele, mis jäävad väljapoole kaksikjaotuses sookategooriaid mees ja naine. Sealjuures võivad mittebinaarsed inimesed identifitseerida end mitme sooga (nt bisooline) või mitte ühegi sooga (asooline), nende sooidentiteet võib olla voolav, st ajas muutuv (genderfluid), ja nad võivad ennast identifitseerida mõne kolmanda sookategooriaga või end üldse mitte sooliselt kategoriseerida."

Selline on Eesti Vabariigi valitsuse poolt rahastatud ja sotsiaalministeeriumi eritellimusel ellu kutsutud portaali nägemus mõistest "sugu".

Võite nüüd ette kujutada, millist jama aetakse alaealistele Eesti LGBT Ühingu nõustamissessioonidel ja kuidas see võib nende kujunemisjärgus oleva noore ja hapra psüühika sassi lüüa.

Ühtlasi võite endalt küsida, kas sellise jama propageerimiseks peab olema riiklik eritellimus ja kas seda peab levitama maksumaksja vahenditest. Ei pea. Homolobi rahastus tuleb keerata nulli. Kui keegi soovib ajada taolist mõistusevastast jama, siis vähim, mida ühiskond võib nõuda, et ta teeb seda enda ja oma eraannetajatest toetajate raha eest.