Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski peab oma parteid koos EKRE-ga kõige ausamaks erakonnaks. Kui EKRE puhul pole midagi kahtlast veel ilmnenud, siis Sotsialistliku Internatsionaali Eesti harukontori osas jagub kahtlusi rohkem kui rubla eest, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.

Ehk mäletate veel seda, kui meie sotsiaaldemokraadist president veel toona, kui ta 2005. aastal istus Euroopa Parlamendis, maksis oma toonasele uuele abikaasale Evelin Ilvesele sotside kassast palka, sellest hoolimata, et viimane polnud isegi mitte erakonna liige. SDE toonane liige Ilvi Jõe-Cannon saatis sellest ajendatuna europarlamendi presidendile Joseph Borrellile kirja, milles palus uurida europarlamendi liikmele ja väliskomisjoni aseesimehele Toomas Hendrik Ilvesele tema Tallinna büroo haldamiseks eraldatud raha kasutamist.

“Ma väidan, et tegemist on võimu kuritarvitamisega ja palun asja uurida,” kirjutas Jõe-Cannon, kelle sõnul ei olnud üldtunnustatud kõlbelise käitumise tavade kohaselt oma perekonnaliikme palgale võtmine lihtsalt aktsepteeritav.

Kuigi Ilves eitas süüdistusi, oli selge, et Evelin Ilves oli parteikassast raha saanud. Jõe-Cannon on kinnitanud, et end kaitstes Ilves lihtsalt valetas. Tulemus oli loomulikult ettearvatav. Väliseesti politoloog Ilvi Jõe-Cannon visati nimelt sotside ridadest välja.

Toomas Hendrik Ilvese veendumus, et Eesti Vabariigi riigiteenistujal pole rahanatukest just üleliia ja lisateenistusteks peab kasutama maksumaksja vahendeid, on jätkunud tema poliitikukarjääri jooksul katkematu noodina. Selle teema mainivad ära isegi USA Tallinna saatkonna Wikileaksi kaudu lekkinud diplomaatide memod, milles sedastatakse: “Ilves väitis, et ta pole huvitatud siduma end oma riigi nimel kolmandat korda vaesusega sarnaneva eluga, eriti töökoha eest, mil on nii napilt võimu kui Eesti presidendil.”

Puhas isamaaline ohvrimeelsus sai Ilveses aga siiski võitu ja nii tõusis ta eneseohverdava tahte ja ülla vooruse jõul Eesti presidendiks. Loomulikult pidi vaene mees presidenditoolil natukene lisa teenima, et mitte päris nälga jääda. Silma pilgutamata lasti maksumaksjal kinni maksta Ärma talu ülesehitamine.

Viimastel aegadel on näha, et nätsu näriv mees on aga nii tülpinud sellest alaliselt vaesusest, et on endale aastapäevad enne ametist lahkumist võtnud kõrvale veel uue naise, kes saab peale ametist lahkumist loomulikult osa kõikidest endisele presidendiprouale kuuluvatest hüvedest, sellest hoolimata, et Ilvest ootab ees kordi tasuvam töö mõne globalistide ja kõrilõikajatest pankurite poolt loodud fondi loengupidajana. Seal saab ta andunult rääkida meie maailmaajastu kõige olulisemast eksistentsiaalsest ja maailmavaatelisest sõlmpunktist ehk e-lahendustest.

Loomulikult ei piirdu sotside vankumatu aususe ajalugu Eestis meie presidendiga. Numbrid, mis sotside aseesimehe Kajar Lemberi korruptsioonikahtlustustest välja on pudenenud, teevad silmad ette ka meie presidendile. Nagu näha on, tõmbab üks tore maatõugu poiss mõisaisandal iga kell naha üle kõrvade. Mis eurofondis ripakil, see vasakule. Mats alati on tubli mees, kellel jalg tatsub ja suu matsub ning õigust jääb veel ülegi.

“Minu isa oli ausus ise” – nii võiks laulda aga sotside esimees Jevgeni Ossinovski, kelle papa Eesti rikkaima ärimehena sai korruptsioonikahtlustuse Lätis. Ühtlasi on vana Ossinovski sotside suurim annetaja. Suurima annetaja poeg istub aga Sotsialistliku Internatsionaali Eesti harubüroo esimehetoolil.

No kui selge see veel on? Mitut ajurakku triljonitest on vaja, et sellest skeemist läbi hammustada, head kodanikud? Kahte-kolme?

Kui aga maailmavaatelise aususe juurde tulla, siis sellegagi on sotsidel nii nagu ikka – kahtlased lood. Kui eelmine riigikogu asus menetlema kooseluseadust, siis puudusid sellele riigikogu koosseisule eelnenud valimisperioodil sotside sõnaselged lubadused stiilis “me asume kooseluseadust läbi suruma töörahva suureks rõõmuks ja internatsionaali fanfaaride saatel.”

Kas tädi Maali, kes Võrumaal Ivari Padarit valis põhjendusega, et vot see on ikka üks õige maa- ja põllumiis, sai kuskilt mõne vihje, et seesama muhe põllumiis hakkab järgmises riigikogus homoseksualismi abieluga võrdsustama?

Paar nädalat tagasi on aga sotsid üllatuslikult leidnud üles oma maailmavaatelise aususe ja nagu ühele punasele kord ja kohus, nimetavad miljoni eestlase rahvusriiki, mis peaks selle rahvakillu keelt ja kultuuri kaitsma, Lenini ja Trotski eeskujul ebainimlikuks düstoopiaks.

See aga on ilmselt üles äratanud isegi Ivari Padarit valinud tädi Maali, kes nüüd sai aru, et aususega on sotsidel kehvad lood ning Guy Verhofstadi “Euroopa manifesti” internatsionaali viisil lauldes me oma miljonilise rahvaga säilitamisega kaugele ei purjeta.

Viimaste arvamusküsitluste järgi on sotside populaarsus 10% valijaskonnast. Seda aga on veel liiga palju. Seepärast soovin kõikidele sotsidele tuult tiibadesse oma tegeliku maailmavaate tuntuks tegemisel – miski ei mõju valijale karastavamalt kui üks korralik külm dušš Ossinovski kõnepuldist.

Carl Robert Jakobsonil oli kolm isamaalist kõnet. Ossinovski on esialgu hakkama saanud ühega. Ma siiralt loodan, et peale kolmandat Ossinovski kõnet võivad sotsid juba ühe oma tuntud koalitsioonipartneriga riigikogu keldris kukalt kratsida ja igavikuliste küsimuste peale mõelda.

Huvitav, mis küll valesti läks? Miks küll munade lugemine kassajärjekorras meie kultuuri alusväärtuste kaitsmise asemel rahva südant ei võitnud? Miks küll hea hulga eestlaste rõve sõimamine ja süüdistamine ning Eesti põhiseadusliku korra düstoopiaks nimetamine meile rahva marulist ovatsiooni ei pälvinud? Huvitav-huvitav.