Siseminister Mart Helme (EKRE) nimetas eilsel valitsuse pressikonverentsil prokuröri otsust lõpetada kriminaalmenetlus Mary Krossi suhtes avaliku huvi väidetava puudumise tõttu absurdseks ja kahepalgeliseks. Ühtlasi kahtlustas Helme selle taga võimalikku poliitilist motiivi. Kriitikaga liitus ka välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa), kes pidas prokuröri sellist otsust mõistetamatuks.
Helme sõnul on avalik huvi Krossi juhtumi vastu olemas juba kasvõi tulenevalt seda puudutavate küsimuste esitamisest pressikonverentsil. Ringkonnaprokurör Ülle Jaanholdi põhjendust Mary Krossi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku huvi väidetava puudumise tõttu peab ta aga absurdseks ja kahepalgeliseks.
Ühtlasi tuletab ta meelde, et seaduse ees on kõik võrdsed ning kui viimastel nädalatel on olnud palju juttu seoses poliitikute valetamisega, siis tuleks ka Krossi valetamisse sama taunivalt suhtuma.
"Minu meelest on see lihtsalt piinlik lugu ja ei näita heast küljest seda, mida me nimetame õigusriigiks," nendib Helme, kes asendab täna peaministrit tema ülesannetes.
Samas kinnitab ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehena, mille maine kahjustamiseks Kross valesüüdistusi esitas, et nad ei ole algatanud omalt poolt mingeid kohtuasju ega pidanud ka erakonnas plaani otsust edasi kaebama hakata.
"Me ei hakka siin kindlasti mingisuguseid arveid klaarima ega omalt poolt mingisuguseid kaebuseid tegema, sest mõtlevad inimesed saavad ju aru, et see põhjendus ei ole pädev," on Helme veendunud.
Reinsalu: prokuröri põhjendused on mõistetamatud
"See juhtum oli ka minu jaoks nendelt argumentidelt, millega prokurör seda siin avalikkusele on motiveerinud – ma ütlen avameelselt – mõistetamatu. Ma ei saa sellest kontekstist aru," nõustus siseministri kriitikaga ka välisminister Reinsalu.
Kuigi Reinsalu nõustub prokuröriga selle osas, et avalik huvi ei tulene pelgalt avalikkuse uudishimust jääb ta samas erimeelsusele süüteo tähtsusest ja motiivist tingitud avaliku huvi olemasolu küsimuses.
Ühiskonna üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt tuleks tema hinnangul vaadata, et kas seda tüüpi süüteod kujutavad endast karistamata jätmise ja karistamatusest soodustatud võimaliku kordumise korral ühiskonnale ohtu.
"Me näeme seda, et vande all antud valeütluste arv, milles Krossi süüdistati, on olnud kasvav. See on tegelikult tõsine probleem," leiab Reinsalu.
"Me oleme väike ühiskond. Meie ühiskonna omaette väärtus on sidusus ning kui seda sidusust püütakse sellistel motiividel ja sellisel viisil lõhkuda, siis tuleks küsida sellise tegevuse motiivi järele. Ja selle hindamisel lasi prokurör minu arvates märgist kõvasti mööda, kuna jättis välja selgitamata motiivi, miks vande all valeütlus anti."
Kui motiiviks oli ühiskonna sidususe lõhkumine, siis on see Reinsalu hinnangul karistusseadustiku mõttes tõlgendatav madala ajendina, mis on karistuse puhul tegelikult hoopis raskendav asjaolu. Seetõttu peaks prokuratuur vaatama selliseid juhtumeid ka avaramas kontekstis.
Kuna Reinsalu hinnangul ei olnud Krossi motiiviks omakasu, siis tulnuks tuvastada tema tegelik motiiv ning panna see laiemasse konteksti ning hinnata selle põhjal kas oportuniteedi kohaldamine sellisel juhul on üldse mõeldav või mitte.
Reinsalu: õigusriigis on sõna vaba ka prokuratuuri kritiseerimiseks
"Kõigil Eesti kodanikel on õigus avaldada oma arvamust ja ei ole olemas kriitikavaba avaliku võimu valdkonda. Ka riiklik süüdistus peab taluma kodanike õigustatud kriitikat," rõhutab Reinsalu prokuröri otsusele järgnenud kriitikalaviini kontekstis.
"Õigusriigis lasub ka kohtunikel kohustus oma tegevust põhjendada, sest ühiskond peab aru saama, milliste argumentide alusel mingi otsus on langetatud. Prokuröril on muidugi õigus selliseid otsuseid teha, seda ei vaidluste ei mina ega ka siseminister, kuid demokraatlikus riigis on kõigil inimestel ühtlasi ka õigus kritiseerida seda motivatsiooni, mille alusel see otsus langetati, sest õigusriigis on sõna vaba."
Helme: prokuröri motiivid võivad olla poliitilised
"Me ei sekku siin kohtupidamisse ega ka prokuratuuri töösse, aga erakonna liikme ja juhina ning kodanikuna on mul õigus avaldada arvamust," nõustub Reinsaluga omakorda Helme.
"Minu arvamus on, et prokurör on lasknud üle nurga. Prokurör on lähtunud mingitest talle teada olevatest motiividest, mis võivad olla poliitilised ning on minu arvates kohaldanud seda, mida me omal ajal välisministeeriumis nimetasime kummist joonlaudadeks: ühtede puhul venitatakse see kummist joonlaud pikemaks, nii et sentimeeter on kaks sentimeetrit, aga teiste puhul surutakse kokku ja sentimeeter on pool sentimeetrit," hindab siseminister prokuröri võimalikku motivatsiooni sellise otsuse langetamisel.
"Ja ma näen siin teatud puhkudel õigusemõistmises niisugust kummist joonlaua kasutamist ning minu arvates on see Eesti riigile, õigusriigile ja inimeste õiglustundele väga ohtlik tendents."
Toimetas Martin Vaher
Kohus lõpetab Mary Krossi kriminaalasja avaliku huvi puudumise tõttu
Repliik: Krossi menetluse lõpetamine "avaliku huvi puudumise" tõttu on absurdi tipp
SAPTK algatas petitsiooni väljendamaks avalikku huvi Krossi kriminaalmenetluse lõpule viimiseks