Repliik: Krossi menetluse lõpetamine “avaliku huvi puudumise” tõttu on absurdi tipp

Mary Kross koos Eerik-Niiles Krossiga. Foto: Scanpix

Prokuratuuri otsus lõpetada politseile häbitult valeütlusi andnud Mary Krossi suhtes kriminaalmenetlus väidetava avaliku huvi puudumise tõttu on mitte lihtsalt naeruväärne, vaid ka täiesti absurdne ja võtab inimestelt ära elementaarse usu õigusriigi printsiibi toimimisse Eesti Vabariigis, kirjutab oma repliigis Varro Vooglaid.

Juba mõnda aega on paljud inimesed mõelnud ja küsinud, mis on saanud politseile “ekrelaste” poolt tema vastu ksenofoobse rünnaku toimepanemise kohta jultunult valetanud Eesti endise luureülema Eerik-Niiles Krossi abikaasa Mary Krossi kriminaalasjast.

Täna saime aga meedia vahendusel kuulda, et prokuratuur on teinud kaitsja soovile vastu tulles kohtule ettepaneku lõpetada see kriminaalmenetlus avaliku huvi puudumise tõttu ning et kohus on asunud selle ettepaneku suhtes toetavale seisukohale. Niisiis nõustuvad nii prokuratuur kui ka kohus Krossi kaitsja seisukohaga, et kriminaalmenetlus tuleks ilma süüdimõistva otsuse ja karistuse määramiseta lõpetada, olgugi et prokuratuur oli veel suvel täiesti veendunud Krossi poolt politseile valeütluste andmises ja sama seisukohta on väljendanud ka politsei.

Kõige absurdsem on menetluse lõpetamise põhjendus, justkui puuduks menetluse jätkemiseks avalik huvi.

Niisugust uudist lugedes kukub suu lahti ning tahaks küsida, kuidas on selline asi üleüldse võimalik. Kõige absurdsem on menetluse lõpetamise põhjendus, justkui puuduks menetluse jätkemiseks avalik huvi. Selline põhjendus pole mitte lihtsalt vale, see on absoluutselt naeruväärne ja täiesti skandaalne. Ja võib olla täiesti kindel, et ka kõik menetlusosalised, kaasa arvatud kohus ja prokuratuur, mõistavad väga hästi, kui jaburana jutt avaliku huvi puudumisest avalikkuses kõlab.

Poliitiliselt ülimalt tundlikes asjades, kus avaliku elu tegelased annavad õiguskaitseorganitele valeütlusi, kantuna eesmärgist keerutada valimiste eelsel ajal endale ebameeldivate poliitiliste jõudude vastu üles potentsiaalselt hiiglaslike tagajärgedega skandaali, on menetluse lõpule viimise vastu just vastupidi tohutult suur avalik huvi. Paljuski seetõttu, et Krossi poolt kavandatud pettus riivas väga paljude inimeste õiglustunnet väga rängalt.

Nii on avalik huvi terav mitte ainult õigluse jalule seadmiseks, vaid ka selleks, et saata ühiskonnale selge sõnum niisuguse käitumise absoluutse lubamatuse kohta – just nagu ka selle kohta, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kellegi kuulumine prominentide ringkonda ei vabasta teda kriminaalse käitumisega kaasnevast vastutusest.

Prokuratuuri väide, nagu oleks avalik huvi antud juhul pigem seotud isiku kui kuriteoga, ei kannata seejuures kriitikat. Tõsiasi on see, et Krossi poolt esitatud valede pinnalt plahvatas enne valimisi EKRE mustamiseks kujunenud suur skandaal ammu enne, kui selgus, et lendu lastud valeväidete taga oli Kross. Samuti on politseile teadlikult valeütluste andmine kantuna tõenäolisest eesmärgist mõjutada seeläbi esile kutsutud skandaali kaudu valimistulemusi väga tõsine asi sõltumata sellest, kes nii käitub. Seejuures on väär mõõta avalikku menetlushuvi üksnes rahas, sest sellest tunduvalt olulisem on ühiskondliku õigluse jalule seadmine.

Kui õiguskaitseorganid tõesti Krossi sigatsemise suhtes silma kinni pigistavad ning teda kriminaalmenetluse lõpule viimisest ja sellega potentsiaalselt kaasnevast kriminaalkorras süüdimõistmisest ja -karistamisest säästavad, siis saab ühiskonnale saadetud väga selge vastupidine sõnum, et Eesti Vabariik ei ole õigusriik ja et enam ei üritata seda varjatagi. Sõnumi tuumaks on tõdemus, et kui sa oled Eesti võimu- ja õiguskaitsestruktuurides heade kontaktidega isik, siis ei maksa sul oma õigusrikkumiste pärast kuigivõrd muretseda ning sa võid karistust kartmata teha, mida tahad.

Me kõik teame väga hästi, mis on selliste ebaõiglaste otsuste tegelik hind. Riigivõimu selline käitumine röövib veelgi rohkematelt inimestelt usu oma riiki ning kinnistab veendumust, et kõigi võrdsusest seaduse ees räägitakse meie võimuringkondades ainult suusoojaks, ilma usuta selle põhimõtte tegelikku kehtivusse. Jah, ärgem petkem end – just selles suunas meie ühiskond niisuguste otsuste tuules liigub, täiesti kindlasti ja üha kiirenevas tempos.

SAPTK algatas petitsiooni väljendamaks avalikku huvi Krossi kriminaalmenetluse lõpule viimiseks

Kohus lõpetab Mary Krossi kriminaalasja avaliku huvi puudumise tõttu

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Varro Vooglaid
Varro Vooglaid on üks SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks asutajatest, selle juhatuse esimees. Hariduselt on ta jurist.