Kaljurand: me ei tohi takerduda detailiküsimustesse riiklikust iseseisvusest

Marina Kaljuranna otsuse kontekstis kandideerida Eesti Vabariigi presidendiks on paslik meenutada tema kui välisministri poolt aasta aja eest immigratsioonikriisi kõrghetkel väljendatud seisukohta, et immigratsioonipoliitika osas iseotsustamise  õiguse loovutamine Euroopa Liidule on detailiküsimus, millesse ei tohiks takerduda.

Nagu ülaltoodud videoklipist nähtub, selgitas Kaljurand ETV saates “Foorum” vastuseks toona valitsuse nõunikuna töötanud saatejuht Ilmar Raagi küsimusele, kas Eesti kavatseb immigratsiooniteemalises vaidluses jääda pigem kvoodipoliitikat nõudva Saksamaa või seda vastustavate Visegrádi riikide poolele, et nõnda ei saa üldse küsimust püstitada ning et vale oleks kinni jääda sellistesse detailiküsimustesse nagu riiklik suveräänsus immigratsioonipoliitika üle otsustamisel.

“Mina näen, et Euroopa tahab täna kokku leppida. Võib-olla mõned üksikud küsimused võivad lahti jääda, aga kui me klammerdume sellistesse asjadesse, nagu kohustuslik või mittekohustuslik, vabatahtlik või mittevabatahtlik … need on detailid,” toonitas Kaljurand emotsionaalselt.

Kui me klammerdume [immigrantide ümberjagamisel] sellistesse asjadesse, nagu kohustuslik või mittekohustuslik, vabatahtlik või mittevabatahtlik … need on detailid.

Tema sõnul olevat põhimõtteliselt oluline pigem see, et kogu Euroopa Liit tegeleks immigratsioonikriisiga ühtselt ja lepiks kokku neis kvootides, mille alusel immigrante Euroopa Liidu poolt ümber jagataks.

SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid küsis aasta tagasi Kaljuranna avaldust kritiseerides, et kas välisminister, kelle arvates ei tohi Euroopa Liidu föderaliseerumise plaanide elluviimisel takerduda niisugustesse detailiküsimustesse, nagu küsimus sellest, kas Eestil säilib immigratsioonipoliitika osas iseotsustamise õigus või mitte, esindab eesti rahva huve Euroopa Liidu ees või pigem Euroopa Liidu huve eesti rahva ees.

“Fakt on see, et riikliku iseseisvuse seisukohast on immigratsioonipoliitika osas iseotsustamise õiguse säilitamise näol tegu kriitilise tähtsusega küsimusega, mitte detailiga, millesse ei tohiks “tähtsamate asjade” huvides takerduda,” toonitas Vooglaid ja lisas, et Kaljuranna avaldus näib peegeldavat põhiseaduse aluspõhimõtete valguses väga problemaatilist suhtumist, nagu oleks küsimus Eesti Vabariigi iseseisvusest kõrvalise tähtsusega.

Pikka aega välisministeeriumis diplomaadina töötanud Marina Kaljurand teatas 9. septembril, et paneb välisministri ameti päevapealt maha, et kandideerida valimiskogus Eesti Vabariigi presidendiks.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!