Rahvuskaart USA Kapitooliumi ees garanteerimas maailma kõige demokraatlikuma riigi võimuvahetusprotseduure. Foto: Objektiiv

Kuidas võisid Bideni poolt anda hääled kümned tuhanded kadunukesed? Miks hakati kalmistutel mulda loopima? Pseudodemokraadid võtavad nüüd Ameerika käsile. Saab olema toidukaartidega sotsialism rahva jaoks ja luksusega nomenklatuurile, leiab kirjanik Mihhail Veller järjekordses videopöördumises Ühendriikides toimunud sündmuste tagamaid analüüsides.

Ei ole möödunud mõnda ööpäevagi niinimetatud Valge Maja ründamisest mässajate, pogrommitegjjate ja terroristide poolt, ning mille kõik korraldas Trump. On muidugi selge, et Trump on põrgusigitis, sest ta sai Araabia maad ja Somaalia nii kaugele, et need sõlmisid diplomaatilised suhted Iisraeliga ja avaldasid valmidust lõpetada sõda Iisraeliga, mis vältab juba 70 aastat. Lõppude lõpuks viis saatkonna üle Jeruusalemma, mida on kavatsenud juba viis viimast presidenti. Ta hakkas üle vaatama lepinguid Kanada ja Mehhikoga – miks saldo ei ole Ameerika kasuks? Ta hakkas üle vaatama suhteid NATO-ga. Miks peavad Ameerika töölised hoidma oma raha eest Euroopa kohal tuumakilpi, kui teil jätkub raha migrantide ülalpidamiseks, ent ei jätku oma 2% panuseks NATO-s? Oodake, poisid! Nii see asi ei lähe!

Ja kõik hakkavad vinguma: „Trump rikub suhteid!“ Vingutakse aga igal võimalusel. Traditsiooniliselt on ettenähtud presidendile niinimetatud „sametine periood,“ sada päeva, mille jooksul teda ei kritiseerita, lastakse sisse elada, midagi korraldada. Trump ei saanud tundigi! Teda hakati mürgitama juba enne, kui ta oli läbinud ametissevannutamise. See tähendab, et massimeedialt, vasakpoolsetelt ja demokraatidelt ei saanud ta ühtegi head sõna. Kui te vaatate tema iga-aastast pöördumist ja aruannet, siis vabariiklased aplodeerivad, demokraadid istuvad kiviste nägudega. Neid ei huvita Ameerika edusammud, neid huvitab see, et nad oleksid rooli juures.

Ei loe, et Trump on viimase poole sajandi jooksul ainus president, kes ei algatanud ühtegi uut sõda, vaid vastupidi, tõi vägesid koju. „Tal oli edutu kohtumine Põhja-Koreaga!“ Ta sundis lõpuks ometi põhja-korealasi vabastama ameeriklastest vange. Ta hakkas esimesena selle monstrumiga seadma sisse inimlikke suhteid, sest kehv rahu on parem kui hea konflikt. Tuleb veel meeles pidada, et Põhja-Korea on nõel Hiina käes, millega ta regulaarselt torkab tagumikku liberaalset üldsust: „Peate end halvasti üleval? Siis saadab halb korealane teile kaela tuumaraketid!“ Trump lõpetas Hiina tehnoloogiavarguse mitte üksi Ameerikast vaid kogu maailmast. Tema ütles hiinlastele: „Oot-oot poisid! Miks te sulgete meie eest oma turu ja seate meile igasuguseid tolle, aga meie oleme teie jaoks palju avatumad. Teeme pariteetselt!“ Samamoodi Euroopaga – paneme teie autodele samasugused tollid, nagu teie meie omadele olete pannud. Milline kiunumine tõusis – tollisõda!

Tema ajal langes töötus, muuhulgas värviliste seas, madalaimaks kui iial varem.

Tema ja vabariiklaste poolt selle ametiaja jooksul kedagi ei mürgitatud, ei represseeritud, ega pandud istuma. Küll aga tehti seda teiselt poolelt.

Kolmekümne aasta jooksul on üks gallupifirma presidentide ametiaja viimase aasta septembris viinud läbi küsitluse: „Kas selle presidendi ajal on teie elu muutunud paremaks?“ Reagani puhul vastas nõnda 44%, Obama ajal 45%., Trumpi presidendiperioodil 56%. Peale vihkamise ei ole Trump saanud selle eest midagi.

Kui Trump keelas COVID’i ajal suhtluse Hiinaga, jooksis (Nancy) Pelosi mööda Los Angelest ringi ja rääkis, et mitte mingisugust viirust ei ole, käige üksteisel külas. Hiljem, kui linna oli vallanud epideemia, süüdistas ta selles presidenti. Sellistel inimestel puudub igasugune häbitunne. Need ei ole inimesed, vaid politikaanid.

Reagani ametissevalimise ajal hääletasid tema poolt 44 miljonit inimest, teise ametiaja eel 54,5 miljonit, Clintoni puhul vastavalt 45 ja 47 miljonit, Bush-noorema poolt  hääletasid 50,5 ja 62. Obama sai 66 miljonit ja siis 69 miljonit häält. Trump sai 60 miljonit häält ja sel sügisel 74 miljonit häält. 5 miljonit rohkem kui oli Obamal. Seda kõige mürgitamise juures. Kogu massimeedia valas talle kaela ainult „negatiivi“, pori.

Ja siis on Biden, kes mitte millegi poolest silma ei paista, kellel on Twitteris jälgijaid umbes kümme korda vähem kui Trumpil. Kui Trumpi sõnavõtte jälgivad miljonid, siis Bidenit jälgivad umbes sada tuhat. Kui Trumpi valimiskampaania kõnesid tulid kuulama sajad tuhanded, siis Bideni juurde toodi autodega mõned kümned. Ja nüüd kinnitatakse meile, et Biden sai 80 miljonit häält. 14 miljonit rohkem kui Obama! Kuskohast!? See Biden, kes sai oma poja varjus altkäemaksu nii Hiinast kui Ukrainast, mille kohta on tõendeid, aga uurimine blokeeriti. Kas see, kes ajab sassi naise tema õega ja tütre surnud pojaga? Kas tahate öelda, et selline tegelane kogus kõik need hääled!? Olge nüüd!

Edasi aga saab sõna tehnika. Valimiste ööl juhtuvad imelised asjad. Inimesed on läinud magama teadmisega, et ühes osariigis on võitnud Biden, teises Trump. Seal, kus Trump on rebinud kõvasti ette, peatatakse öösel häältelugemismasinad ja tehakse vaheaeg kaheks või kaheks ja pooleks tunniks. Nii juhtub Michiganis, Wisconsinis, Pennsylvanias, Georgias, Nevadas, Põhja-Carolinas ja mujal. Ja kui kahe tunni pärast käivitatakse taas masinad … Oppaa! Milline hüpe! Biden juhib igal pool! Mis te arvate? Kas see võib olla juhus? Rääkimata sellest, et Georgias oli vaja protsess peatada, kuna mingi toru oli lõhki läinud, mis, nagu selgus, tegelikult ei olnud lõhki läinud?

Kuidas võisid Bideni poolt anda hääled kümned tuhanded kadunukesed? Miks hakati kalmistutel mulda loopima? Sest paljude elu muutus Trumpi ajal paremaks.

Pennsylvanias jagati 1 900 000 valimissedelit, kokku korjati aga 2 500 000. Igal pool oli hääletajaid rohkem kui registreerunuid. Kohtud aga ei soovi seda näha. Ka need, kuhu Trump pani ametisse konservatiividest kohtunikke.

Nendele valimistele pühendatakse tulevikus veel köidete kaupa töid ühise nimetuse all „Lääne tsivilisatsiooni allakäik“. 87% vabariiklastest näevad tõsiseltvõetavana võimalust, et need valimised olid võltsitud. 17% demokraatidest usuvad sama. Ja 30% sõltumatutest, kes ei kuulu ühtegi erakonda. See on pool riiki! Pool riiki! Ja mitte ükski kohus ei võta asja uurida. Kuidas see teile meeldib? Kas te veel usute, et Ameerikas on demokraatia? Või see kõik ainult ajab teid närvi ja te ei taha sellest midagi kuulda? Või arvate, et see kõik teid ei puuduta? Kui see kõik sai teoks Ameerikas, juhtub sama ka Euroopas ja Venemaalgi ei ole vaja muud oodata.

Veel üks huvitav lugu. 2018. aastal andis president Trump käsu, mille alusel Riikliku Julgeoleku Agentuur peab pärast valimisi 45 päeva jooksul esitama ettekande välismaiste sekkumiste kohta valimistesse. 18. detsembril oli vaja ettekanne esitada. Asutuse direktor teatas, et ta ei ole saanud valmis ja esitab aruande jaanuaris, kunagi hiljem.

Ja kui siis Trump kutsub oma pooldajad Washingtoni, neid on aga sadu tuhandeid, nagu näha veel mitte keelatud videotelt. Oleme näinud mõndakümmet tuhandet „soo“ (demokraatide,tlk) koosolekutel. Trumpi kuulama kogunes kordades rohkem. Entusiastid räägivad ka kolmest miljonist inimesest, aga lubame endale selles kahelda. Trump pidas kõne ja selles ta tõi esile 38 konkreetset valimiste võltsimise juhtumit. Ja mis siis? Ei midagi!

Milleks koostas Giuliani 1400 lk aruande riiklikest kuritegudest, mille eest pannakse kümneks aastaks kinni? Prokurör, peaprokurör ja linnapea Giuliani, kellel ei ole oma pika karjääri jooksul olnud ühtegi suurt „prohmakat“, 1400 lk vastu ei tundnud huvi keegi. Seda nimetatakse nüüd tõendamata juhtumiteks.

Trump helistas Georgia kubernerile teatamaks, et tal on 13 000 kadunukest hääletanud, et tal on hääletanud 20 000 inimest, kes ei ela selles osariigis. Kokku on loetud rohkem valimissedeleid kui oli hääleõiguslikke inimesi. Kas kuberner ei soovi seda tunnistada? Mis ütlesid selle kohta ajakirjanud? „Trump karjus kuberneri peale ja sundis teda leidma 13 000 häält, et valimised võita.“

Ajakirjanikud jagunevad tänapäeval kaheks – idiootideks ja müüdavateks lurjusteks. Vahel saavad need omadused ka ühes inimeses kokku.

Kui nüüd tulla selle „rünnaku“ juurde. Washingtoni olid kogunenud rahumeelsed inimesed. Noori oli nende hulgas vähe. Oli palju eakaid, lastega vanemaid, invaliide ja nad olid meelestatud täiesti rahulikult. Riides olid nad normaalselt, kandsid Trumpi ja Pence’i toetavaid plakateid. Maskeraadi tegid nendest kolm või neli. Hiljem, Kapitooliumil, jäädvustati hulganisti noori, kes on varemalt jäänud silma Antifa ja BLM aktsioonidel. Need inimesed raputasid piirdeid ja üritasid tungida sisse, ning politsei pidas end ülal kummaliselt passiivselt. Piirete peale ronisid inimesed, kellel on hea ettevalmistus, kes oskavad seda teha ja kellele see meeldib. Need ei ole juhuslikud meeleavaldajad.

Kui kõik see idiootsus (BLM, tlk) algas, nägin ma sellist silmakirjalikkust, mida ma varem ei olnud näinud. Aga ma olen Nõukogude Liidus palju näinud! Ma olen näinud kuidas Brežnev suudles Susloviga ja muud sarnast. Aga ma ei ole näinud kedagi silmakirjalikumat Minneapolise linnapeast, kes nuttis retsidivisti kirstu peal. Seda kurjategijat ei tapnud keegi. Temaga käituti instruktsioonide kohaselt ja ta suri haiglas üledoosi kätte. Nüüd on temasugustest tehtud sümbol. Ja temasugused tungisid Kongressi.

Nüüd järgneb huvitav. Kongressi istung algas kell 1 päeval. Kell 1.10 teatati Kongressile, et 5.1. on Itaalias andnud vande all tunnistusi detsembris arreteeritud Arturo D’Elia, kelle sõnade kohaselt häälestas ta süsteemi Dominion selliselt, et ühe kandidaadi poolt antud hääled võib üle kanda teisele kandidaadile. Kell 1.30 algas niinimetatud Kapitooliumi rünnak. Mis oli selle tulemuseks? Senatile ja Kongressile jäid esitamata kõik tõestused valimiste võltsimisest, sest senaatorid ja kongresmenid suunati varjenditesse. Senaatoritel oli aga plaanis küsitleda toimuvaga mitterahulolevaid vabariiklasi, mille järel oleks olnud seaduslik alus lükata istung 10 päeva edasi, et üle vaadata kõik esitatud valimiste võltsimisega seotud tõendid. Kümne päeva pärast oleks tuldud tagasi loetud häälte küsimuse juurde. Pärast seda kui senaatorid naasid varjendist ja neile öeldi, et Trumpi rünnakrühmlased on lurjused ja idioodid, see võimalus oli muidugi kaotatud. Ei mingeid küsimusi, ei mingeid itaallasi, paneme poe kinni. Kas kõigile on kõik selge?

Alati aga tekib küsimus – kellele on see kasulik? Trump kuulutatakse lurjuseks ja riiklikuks kurjategijaks. Kesksed telekanalid keeldusid üle kandmast enamuse poolt valitud presidendi kõnet, kellest ei ole olnud muud kui kasu. Ta võis tõesti võtta taskust kaks kompvekki, ulatada need Merkelile ja öelda: „Võta, Angela, ja ära ütle, et ma ei ole sulle midagi andnud!“ Jah, sellist nalja ta võis teha, aga süüks ei ole talle midagi panna.

Migrantidevastase müür ehitamiseks ei tahetud talle raha anda. Aga eelmiste presidentide ajal ehitati seda müüri valmis pooleteisetuhande kilomeetri jagu. Te ei ole sellest kuulnud? Ja keegi siis ei lärmanud!

Ta keelas ära immigratsiooni seitsmest kõige ohtlikumat riigist maailmas ja õigesti tegi! Kas terroriaktidest Euroopas on veel vähe?

Migrant Somaaliast (Ilhar Omar, tlk) abiellus fiktiivselt oma vennaga, et tuua ta Ühendriikidesse. Maksis tema hariduse, kindlustas talle jäämise Ühendriikidesse ning läks siis tagasi oma mehe juurde. Selle inimese koht on vanglas, aga tema istub senatis! Ja tema, kes on saanud pagulasestaatuse, julgeb veel õpetada ameeriklastele, kuidas peab elama ja mida tegema! Sellised heateod ei jää kunagi karistamata.

Pange tähele! Nii Kamala Harris kui Biden ja Obama ei öelnud sõnagi kui Antifa ja BLM märatsesid ja hävitasid inimeste vara ja ärisid, peksid naisi ja vanureid. Kui nad tallasid Ameerika lippude peal ja põletasid neid ning needsid Ameerikat maa põhja. Ei sõnagi. Ja siis öeldi, et Trumpi inimesed on märatsejad. Trumpi pooldajad ei korraldanud ühtegi vandalismiakti. Kas teile ei tundu, et need (Antifa, BLM, tlk) rünnakrühmad on väga hästi juhitud? Nad ründavad siis kui vaja ja seal kus vaja. Kui vaja ei ole, siis nad end ei näita. Kas teil ei ole selliseid kahtlusi?

Pseudodemokraadid võtavad nüüd Ameerika käsile. Saab olema toidukaartidega sotsialism rahva jaoks ja luksusega nomenklatuurile. Teame seda lugu konnast, keda keedetakse aeglasel tulel. Alguses on tal mõnus, pärast mitte eriti, aga kui tal on väljakannatamatult paha, ei suuda ta enam potist välja hüpata. Nii on juhtunud Venemaaga, kus eriteenistused on võtnud võimu. Nii on juhtunud Euroopa poliitkorrektsusega, mis algab austusest kõigi vähemuste vastu, hiljem antakse neile rohkem õigusi, seejärel võrdsed õigused. Ja siis selgub, et sina, kes sa neid ülal pead ja nende jaoks oled teinud kõik, et nad rahul oleksid, oled viimane kõnts, sest sa ei ole ei must, ega homoseksuaal, ega migrant, vaid valge ja sinu koht koos sinu kultuuriga on paraski kõrval. Vaat selline on see tee.

Ma ei tea, kus on täna kosmopoliitidele parem elupaik. Mustadele ja homoseksuaalidele muidugi Ameerikas. Valgel, tööd tegeval inimesel ei võeta aga Venemaal ära tema loomupärast olemust. Teda võidakse seal paljaks varastada, ta võidakse teha kerjuseks, ta võib saada tapetud, aga talle ei peksta ajju ebatäiuslikkuse- ja alaväärsusekompleksi selliste inimeste vastu, keda ta on halastusest oma maale lubanud.

See on tänaseks kõik. Vabandage, et nii pikalt! Edaspidi ma 50-minutilisi etteasteid ei tee. Seda enam, et inimesele, kellele midagi kohale ei jõua, ei ole niikuinii võimalik midagi selgitada.

Mihhail Velleri videoblogist tõlkinud Roland Tõnisson.