Mis inimene sa oled? Kristjan Rahu, Deniss Boroditši ja Kersti Kaljulaidi näidetel

Telefoni taskulamp. Foto: Bigstockphoto

On Kristjan Rahu ja on Deniss Boroditš. Ja siis on meil president, kelle teenindusbüroo oli paar nädalat vait ja haudus kuldmune. Kuni tegi ettepaneku täna kell 20 hakata rõdudel vehkima nutitelefonidega. Inimesed, kes upitasid presiidiumile sellise presidendi, võiks ometi häbeneda. Mis inimene sina oled, küsib Aldo Maksimov?

Nädal tagasi tehtud üleskutse riigi-, riigifirmade ja suurettevõtete juhtidele olla rahvaga solidaarne ning toetada raskesse olukorda sattunud inimesi, töötajaid, väikeettevõtjaid, meditsiini-, kultuuri- ja teenindustöötajaid, ei ole kahjuks eriti eeskujulikke järgijaid leidnud.

Ometi, ka üks on number. Kristjan Rahu, energiakontserni Utilitas suuromanik, kes on ka pikaaegne Eesti korvpallikoondise ja Tallinna Linnateatri suurtoetaja (ka muu kultuuri), paneb õla alla Saaremaale koroonakriisiga toimetulekuks. Jääb vaid loota, et ta raha otse sotside juhitava omavalitsuse arvele ei kanna.

Kui aga mõni riigikogulane kasvõi poole ühe kuu palgast ära annaks, võiks jää liikuma hakata. Riigikantselei, ministrid, riigiettevõtete (Eesti Energia, Tallinna Sadam jmt) juhid – teie eeskuju ootame pikisilmi!

*       *       *

Mõeldes repliigile Kristjan Rahu tunnustamiseks sattus aga ette Eesti Ekspressi pool aastat vana artikkel priiskamisest Tallinna Linnatranspordi juhtkonnas, selle suhteliselt värske juhi Deniss Boroditši juhtimisel. 

Püütakse teha nägu, et kõik on JOKK, aga lugejat, Eesti kodanikku ei saa ikka päris lolliks lambaks ka pidada. Tehakse “elmar vaherit” ja veel võimsamatel pööretel. Ajakirjanik viitab ka tabavalt, et mis saaks transpordifirma puhul olla Hiina kolleegidele parem kingitus, kui hunnik kallist alkoholi. Lõbureisid siin ja sealpool maailma, õigusabikulude hüppeline tõus, sõbrad-koolivennad kõrgetes ametites jne. Monkey business.

Võtame siis uuesti võrdluseks Kristjan Rahu ja Deniss Boroditši. 

Mis inimene sa oled? Eraettevõtja versus kõrgepalgaline linnaametnik. Kaasinimeste aitaja versus rahva raha laiakslööja. Inimlikkus vs ülbus. Abikäe ulatamine vs õiglusele rusikaga näkku löömine. 

Kui EE tegeleb tänuväärselt mädapaisete avamisega, siis veel parem on näidata asju eluterves võrdluses. 

Kristjan Rahu sugustele “porgand”, Deniss Boroditšitele “kepp”. Või olete kuulnud, et Boroditš annetab vabakutselistele näitlejatele, muusikutele (kelle esinemised on teadmata ajaks peatatud) 100 000 eurot? Sellisel juhul ma väga vabandan.

Aga õnneks on meil president. Kelle teenindusbüroo oli paar nädalat vait ja haudus kuldmune. Kuni tegi ettepaneku täna kell 20 hakata rõdudel vehkima nutitelefonidega. Vanurid ja vaesed võivad niisama vehkida. Tore, aga see kõik on juba mujal tehtud (Itaalia, Kreeka), pealegi altpoolt tuleva algatusena. Mis alati mõjub emotsionaalsemalt.

Kuid õnneks on meil president, kes hoolib… Mis siis, et vahepeal paar nädalat kont kurgus oli. Ka Evelin Ilves hoolis. Kuskilt varastati “Welcome to Estonia “ jaoks logo, teise käega võeti riigi taskust kuus või seitse miljonit ja anti minna. Siiamaani ilgutakse selle käki üle.

President, selle asemel, et kutsuda toetama abivajajaid ja näitama konkreetset finantsilist eeskuju, kutsub akna peal tehisvalgusega naabritele trikke tegema. Inimesed, kes upitasid presiidiumile sellise presidendi, võiks ometi häbeneda.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!