Andmekaitse Inspektsiooni otsus lõpetada Eesti Inimõiguste Keskuse suhtes järelevalvemenetlus pealekaebamisplatvormi UNI-FORM haldamisega seonduvate probleemide käsitlemiseks on arusaamatu ning jätab õhku mitmed tõsised küsimused, nendib Varro Vooglaid.
Õhtuleht avaldas eile uudisnupukese pealkirjaga "Inimõiguslased seljatasid Varro Vooglaiu", milles anti teada Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) otsusest lõpetada Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) suhtes algatatud menetlus, kuna ühtegi isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise juhtumit ei tuvastatud.
Jutt käib menetlusest, mis algatati eelmise aasta novembris lähtudes Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) saadetud märgukirjast, millega palusime kontrollida, kas EKI tegevus pealekaebamisplatvormi UNI-FORM haldamisel on kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
Oma kodulehel selgitab end kodanikuühenduseks nimetav, ent tegelikult heldet riiklikku rahastust nautiv EIK, nagu oleks SAPTK "kaebus põhinenud valearusaamadel rakendusest ja portaalist UNI-FORM."
"Kaebuse eesmärgiks paistis olevat hirmude, ebakindluse ja kahtluste levitamine, mitte tegelik mure isikuandmete kaitse pärast," kirjutab EKI juht, tuntud homoaktivist Kari Käsper, ning lisab, et "[t]aolised pealekaebamised ametivõimudele inimõigusorganisatsioonide tegevuse pärssimiseks ning sellega kaasnev valedel põhinev meediakampaania on taunimisväärne, ebaeetiline ja vääritu."
Vaatame nüüd, kuidas lood tegelikult on. AKI poolt kõnealuse väärteomenetluse lõpetamine ei olnud mulle mingi uudis. Sain sellest teada juba 18. aprillil, kui AKI peadirektori volitusel vastas vaneminspektor Liisa Ojangu minu selgitustaotlusele, kus küsisin, mis on menetlusest pärast ligi neli kuud väldanud vaikust saanud. Selles vastuses seisis:
"Selgitan, et AKI alustas Inimõiguste Keskuse osas järelevalvemenetluse, selgitamaks välja UNIFORM platvormi haldamisel isikuandmete töötlemise õiguspärasus. Järelevalvemenetluse käigus selgus, et Inimõiguste Keskus kustutab neile ilma õigusliku aluseta edastatud kolmandate isikute isikuandmed. Lisaks tegi Inimõiguste Keskus UNIFORM platvormi Portugali haldajale ettepaneku täiendada platvormi infoga, et kolmandate isikute isikuandmeid ilma viimaste nõusolekuta platvormi kaudu ei edastataks. Et Inimõiguste Keskuse esindaja on väljendanud arusaamist isikuandmete töötlemise nõuetest, sh õigusliku aluse olemasolu vajalikkusest, ning järelevalvemenetluse ajal ei kerkinud ühtegi konkreetset isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist, lõpetasin Eesti Inimõiguste Keskuse suhtes järelevalvemenetluse."
AKI vastus vajab mõnda kriitilist märkust, sest on raske nõustuda järeldusega, nagu oleks EIK tegevus pealekaebamisplatvormi UNI-FORM haldamisel kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
Esiteks väidab AKI, nagu oleks järelevalvemenetluse käigus selgunud, et EIK "kustutab neile ilma õigusliku aluseta edastatud kolmandate isikute isikuandmed." Samas on EIK ise varem väitnud, et kolmandate isikute isikuandmeid UNI-FORM rakenduse ja veebilehe kaudu üldse ei kogutagi, sest "isikuandmeid töödeldakse vaid avalduste esitajate osas" ja sedagi vaid "juhul kui nad otsustavad ennast lehel registreerida." Küsimuseks jääb, kuidas on võimalik, et EKI "kustutab neile ilma õigusliku aluseta edastatud kolmandate isikute isikuandmed", kui selliseid andmeid kõnealuse rakenduse ja veebilehe kaudu ei kogutagi.
Teiseks, väide, et EIK "tegi […] UNI-FORM platvormi Portugali haldajale ettepaneku täiendada platvormi infoga, et kolmandate isikute isikuandmeid ilma viimaste nõusolekuta platvormi kaudu ei edastataks", osutab samuti järeldusele, et seni siiski võimaldas kõnealune platvorm edastada ka kolmandate isikute isikuandmeid ilma viimaste nõusolekuta. Vastasel juhul poleks olnud mingit põhjust teha ettepanekut platvormi lisainfoga varustada. Siiski ei aita ka lisainfo lisamine mitte kuidagi vältida seda, et platvormi kasutatakse kolmandate isikute (ehk väidetavate vihakõnelejate) isikuandmete edastamiseks.
Kolmandaks on arusaamatu ka AKI seisukoht, et kuivõrd EIK esindaja "on väljendanud arusaamist isikuandmete töötlemise nõuetest, sh õigusliku aluse olemasolu vajalikkusest, ning järelevalvemenetluse ajal ei kerkinud ühtegi konkreetset isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist," lõpetati Eesti Inimõiguste Keskuse suhtes järelevalvemenetlus. Põhjus, miks me märgukirjaga AKI poole pöördusime, seisnes mitte selles, nagu me arvaks, et juba eksisteerib mõni konkreetne ja tuvastatav juhtum, kus UNI-FORM platvormi kaudu oleks EIK-le edastatud kolmandate isikute isikuandmeid, vaid selles, et platvorm kui selline võimaldab kolmandate isikute isikuandmete edastamist ja kutsub ka sellele üles, paludes inimestel edastada infot väidetavate vaenujuhtumite kohta.
EIK varasemate selgituste kohaselt on osaks pealekaebamisplatvormist UNI-FORM võimalus edastada EIK-le laekunud kaebused politseile. On üksnes ootuspärane, et EIK-le esitatakse mingites kaebustes ka nende inimeste isikuandmed, kelle kohta kaebusi esitatakse, sest eeldatavasti kaevatakse enamasti ikkagi konkreetsete inimeste peale – seda enam, et UNI-FORM-i veebilehel ja mobiilirakenduses kutsutakse pealekaebajaid edastama juhtumite kohta nii palju ja nii täpset infot kui võimalik.
Neljandaks jääb arusaamatuks, miks AKI jättis oma vastuses tähelepanuta meie märgukirjas ühe kõige olulisema punktina välja toodud tõsiasja, et EIK ei ole AKI-s registreerinud delikaatsete isikuandmete töötlemist, õigustades seda väitega, et vastav registreerimine on tehtud Portugalis: "Sihtasutus on esitanud valekaebuse, sest Eesti Inimõiguste Keskus ei ole UNI-FORM rakenduse ja portaali puhul vastutav töötleja. See on Portugali partner, mis on oma tegevuse registreerinud kohalikus andmekaitseinspektsioonis." Ometi on AKI ise mulle varem selgesõnaliselt kinnitanud, et delikaatsete isikuandmete töötlemine Eestis tuleb igal juhul registreerida AKI-s, sõltumata sellest, kas selline tegevus toimub koostöös mõne teise riigi organisatsiooniga ja kas mõnes teises riigis on vastav tegevus partnerorganisatsiooni poolt registreeritud või mitte.
Kõike eelnevat silmas pidades näib AKI otsus lõpetada EIK suhtes järelevalvemenetlus põhjendamatuna. Pealekaebamisplatvormi UNI-FORM haldamine kätkeb ilmselgelt isikuandmete töötlemise kohta sätestatud põhimõtetest möödavaatamist ning AKI järeldused EIK tegevuse kohta on vastuolus mitmete EIK enda varasemate väljaütlemistega. Miks AKI ei pidanud vajalikuks UNI-FORM platvormiga seonduvaid probleeme tõsiselt võtta, sellele üle võib vaid spekuleerida.
Igal juhul on selge, et kui kõnealuse pealekaebamisplatvormi haldamise teel peaks EIK kaudu kasvõi ühe inimese kohta jõudma nimeline kaebus politsei või meediani, siis on EIK ilmselt töödelnud kolmandate isikute isikuandmeid ilma nende nõusolekuta ja pannud seeläbi toime isikuandmete töötlemise põhimõtete rikkumise. Kui usaldusväärne on EIK väide, et kõik UNI-FORM platvormi kaudu neile laekunud kolmandate isikute isikuandmed kustutatakse, jäägu igaühe enda otsustada.
SAPTK: Eesti Inimõiguste Keskuse andmekogumine pealekaebamisäpiga UNI-FORM on ebaseaduslik