USA mõttekoda Gatestone'i instituut avaldas raporti, milles tõdetakse, et Euroopa hävitab CO2 emissiooni vähendamise tuhinas oma majanduse, samal ajal, kui Euroopa enda panus üleilmsesse CO2 emissiooni on väga marginaalne.
Gatestone'i instituudi raport analüüsib olukorda pärast 1992. aasta Rio de Janeiros toimunud kliimakonverentsi, kust sai praegu toimuv rohepööre suurema hoo sisse. Nenditakse, et konverentsil märgitud „kliimakatastroofi" pole seni toimunud, samas on Euroopa, ja ainult Euroopa, seadnud CO2 vähendamise oma peamiseks eesmärgiks.
Gatestone'i instituut märgib oma raportis järgmist:
- CO2 emissioon on kasvanud ja jääb kasvama
CO2 emissioon on aastast 1992 aina kasvanud, saavutades Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel aastal 2021 ajaloo kõrgeima CO2 emissiooni taseme. Hiina avas 2022 majanduse energianõudluse tagamiseks uusi põlevkivielektrijaamasid tempos kaks uut jaama nädalas. Uusi põlevkivijaamasid avatakse ka Indias. Tänu taskukohase energia tagamisele on seetõttu nendes riikides ka majanduskasv, Euroopas on majandus, eriti majandusmootor tööstus väga raskes olukorras energiahindade pärast.
Isegi kui Euroopa saavutaks oma CO2 vähendamise eesmärgi, siis ei oleks sellele globaalse CO2 emissiooni mõttes suurt tähendust kahel põhjusel: Euroopa CO2 emissioon on väike, teiseks kogu muu maailma CO2 emissioon kasvab.
- Kas Pariisi kliimalepe, milles soovitakse saavutada vältida temperatuuri tõusu 1,5 kraadi võrra, on saavutatav? Ei ole.
Põhjuseid on mitu. Esiteks globaalses vaates suunda temperatuuri vähendamisele ei ole. Teiseks CO2 emissioon kasvab. Seetõttu Pariisi kliimalepet saavutada ei suudeta ja seda nendib ka rahvusvaheline kliimapaneel.
- Euroopa plaan saavutada heitmevabadus aastaks 2050 ei haaku reaalsusega.
Euroopa Liidu plaan saavutada aastaks 2050 heitmevaba majandus on küsitav mitmes mõttes. Kõigepealt – kui EL oma eesmärgi kuidagi ka saavutaks, siis globaalses mõttes pole sellel kliimale mõju, pealegi, nagu märgitud, ülejäänud maailma CO2 emissioon kasvab. EL-i ambitsioonil oleks mõtet ainult siis, kui sellega tuleksid kõik teised riigid kaasa. Nn eeskuju mängimine Euroopa poolt tähendab ainult teistele riikidele majanduskasvus edu andmist, samal ajal, kui Euroopas tehakse reegleid, mis enda majandust halvavad – ja seda ilma igasuguse mõjuta kliimale. Ühtlasi on naiivne arvata, et EL-il on õigus dikteerida teistele rohepöördereegleid. Pigem on teised riigid rõõmsad nähes, kuidas Euroopa konkurentsivõime langeb. Teiseks ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et Euroopa teeb end rohepöördes aina sõltuvamaks Hiina muldmetallidest.
- Globaalse soojenemise mõju majandusele on väga väike, küll aga on rohepöördemeetmete mõju majandusele ja sotsiaalmajandusele väga suur.
Kliimaekspert ja füüsik Steven Koonin, kes oli Barack Obama valitsemisajal presidendi administratsiooni teadusnõunik, märgib oma viimases raamatus „Unsettled", et isegi kui maailma kliimapaneeli kõige pessimistlikum kliimastsenaarium teostuks, siis oleks selle majanduslik mõju tühine[1].
Kui maa temperatuur kasvaks 3 kraadi, nagu kliimapaneeli viimane raport hoiatab, siis vähendab see maailma majanduskasvu aastani 2100 3% ehk 0,04% majanduslangust igal aastal.
Kliimapaneel märgib ka ise: „Enamikule majandussektoritest avaldab kliimamuutus suhteliselt väikest mõju võrreldes teiste teguritega… Muutused rahvastikus, vanuselises läbilõikes, sissetulekutes, tehnoloogias, hindades… ja paljud teised sotsiaalmajandusliku arengu aspektid avaldavad mõju majanduslikele hüvede ja teenuste pakkumisele ning nõudlusele palju rohkem võrreldes kliimamuutusega."
Teiste sõnadega, ka kliimapaneel möönab, et Euroopa ja USA heaolu ning majanduskasv on palju enam ohustatud rohepöörde äärmuslikest meetmetest kui kliimasoojenemisest endast.
Jean-Pierre Schaecken Willemaers, maailma energia, kliima- ja keskkonnaklastri president ning mitmete ülikoolide professor märkis: „EL ja selle liikmesriigid on kliimapoliitikale orienteerudes mobiliseerinud tohutud rahalised ja inimressursid, samal ajal vähendatakse ressursse, mis on vajalikud omaenda tööstuse arenguks ja nõrgestatakse energiavarustuse kindlust."
Õppetund on lihtne: tulevad põlved mõistavad Lääne juhte hukka ekstreemse kliimaaktivismi eest, samal ajal kui nn vaenulik Ida – Hiina, Venemaa, Põhja-Korea ja Iraan – jätkavad tööstusliku ja sõjalise võimekuse kasvatamist. Selle asemel, et võidelda CO2 emissiooni vastu, tuleks investeerida teadus- ja arendustegevusse, et energia muutuks puhtamaks ja odavamaks.
Uurimus tõdeb kokkuvõtteks, et ajal, mil globaalne CO2 emissioon ei vähene ja Euroopa osa üldises CO2 emissioonis on marginaalne, lammutab Euroopa rohemeetmetega nii oma majanduse kui ka sellest tulenevalt globaalse staatuse.
Toimetas René Allik
[1] Unsettled: Dallas, BenBella Books, 2021, 9 peatükk, „Apocalypses that ain't", lk 179