Foto: Scanpix

"See on kõige naeruväärsem asi, mida ma olen kuulnud. Häbi, et meie riik ja president pidid selliseid süüdistusi taluma. See oli ebaseaduslik püüd mind rajalt maha võtta veel enne kui ma valituks osutusin. See kukkus läbi. Ma olen täielikult õigeks mõistetud," sõnas USA president Donald Trump ajakirjanikele peale eriprokurör Robert Muelleri õigeksmõistva raporti kokkuvõtte avalikustamist.

Endise Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) peadirektori Robert Muelleri juhitud ligi kaks aastat kestnud menetlus uuris 2016. aasta USA presidendivalimistesse sekkunud Venemaa häkkerite ja Donald Trumpi kampaaniameeskonna väidetavat koostööd.

Nüüd on Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumile esitatud raport, mis kinnitab Trumpi ja tema meeskonna süütust – mingit kokkumängu ei olnud. Raport on konfidentsiaalne ja avalikkusele on kättesaadav vaid justiitsminister William Barri koostatud neljaleheküljeline kokkuvõte sellest.

Praeguseks on nõudnud täismahus raportit juba Demokraatide Partei ja USA senati õiguskomitee.

Süüdistused esitatud mitmele Venemaa kõrgetele sõjaväelasele

Muelleri menetluse kokkuvõte laekus kahes osas. Esimene osa keskendus väidetavale koostööle Donald Trumpi presidendikampaania meeskonna ja Venemaa valitsuse vahel eesmärgiga mõjutada 2016. aasta USA presidendivalimisi. Teine osa väidetavale õigusemõistmise takistamisele president Trumpi poolt.

Raporti esimene osa kirjeldab ülevaatlikult Venemaa katset mõjutada valimisi ja dokumenteerib kuriteod, mille Kremliga seotud isikud toime panid.

Sellele järgneb selgitus, et eriprokuröri peamine ajend uurimise algatamiseks oli välja selgitada, kas Venemaa konspiraatorite seltskonnas oli ka Ameerika Ühendriikide kodanikke.

Raporti viimases osas seisab kokkuvõte, mis kinnitab: "Uurimine ei tuvastanud, et Trumpi Kampaania liikmed oleksid konspireerinud Venemaa valitsusega või osalenud toimingutes, millega sekkuti Ühendriikide valimistesse."

Samas kinnitab raport, et Venemaa valitsuse heaks töötanud häkkerid tõepoolest murdsid sisse Hillary Clintoni presidendikampaaniaga seotud isikute kirjakastidesse. Sealt hangitud teavet levitati edasi erinevate avalike kanalite kaudu, kaasa arvatud läbi WikiLeaks'i, et mõjutada valimiste tulemusi. Nende asitõendite põhjal esitas Mueller süüdistuse mitmele Venemaa kõrgemale sõjaväelasele.

Õigusemõistmise takistamist ilmselt ei toimunud

Raporti teine osa kirjeldab uurimise all olnud väidetavat õigusemõistmise takistamist president Trumpi poolt, kuna viimane vallandas 2017. aasta mais ametist FBI eelmise direktori James Comey.

Eriprokurör Mueller jääb teises osas kahetimõistetavaks: "Raport ei järelda, et president on rikkunud õigust. Samas see ei kinnita ka tema süütust," vahendab justiitsminister Barr Muelleri sõnu.

Samas lisab Barr oma kokkuvõttes: "Abijustiitsminister Rod Rosenstein ja mina oleme jõudnud järeldusele, et eriprokuröri uurimise ajal ilmnenud tõendusmaterjal ei ole piisav väitmaks, et president Trump takistas õigusemõistmist."

Mueller andis reedel avalikult teada, et uute süüdistuse esitamist oodata ei ole.

Tõsiseim rünnak peale Pearl Harborit

Eestitki külastanud eruadmiral ja endine NATO Euroopa vägede ülemjuhataja, praegune NBC uudiste rahvusvahelise julgeoleku peaanalüütik James Stavridis on nimetanud Venemaa sekkumist 2016. aasta USA valimistesse tõsiseimaks rünnakuks Ameerika Ühendriikide ühiskonna vastu peale Pearl Harborit.

Ligemale kaks aastat väldanud uurimisse oli kaasatud 19 juristi, keda toetasid ligikaudu 40 FBI agenti. Eriprokurör väljastas 2800 kohtukutset, teostas ligi 500 läbiotsimist, hankis enam kui 230 luba kommunikatsioonisalvestuste läbi töötamiseks ja väljastas umbes 50 volitust telefoniregistrist vajaliku teabe hankimiseks. Asitõendeid taotleti 13 välisriigist ja kokku intervjueeriti ligikaudu 500 tunnistajat.

Toimetas Lennart Käämer

Repliik: peavoolumeedial on tagumine aeg hakata Trumpi Venemaa-seoste teemal vabandusi esitama