SAPTK meeleavaldust ilma seadusliku aluseta laiali saates ja kehtetut seadust ettekäändeks tuues väljendas politsei oma varjamatut taotlust meie kohalolekust Briti saatkonna ees vabaneda. Väites, et me läksime peale vestlust ise vabatahtlikult laiali, politsei ühemõtteliselt valetas.  

Kolmapäeva õhtul toimus SAPTK meeleavaldus Briti saatkonna ees protesteerimaks Liverpooli Alder Hay lastehaiglas toime pandud väikese Briti poisi Alfie Evansi mõrva vastu, mis viidi ellu tema vanemate tahte vastaselt.

Kohe piketi alguses tuli kohale politseiametnik, kes asus minu kui piketi korraldajaga vestlema. Kohe alguses oli selge, et politseiametnik otsib vaid ettekäändeid, kuidas meie meeleavaldust Briti saatkonna ees laiali ajada.

Alustuseks küsis politsei, kas meil on luba meelt avaldada. Ent luba ei pea meil põhimõtteliselt olema, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse § 47 ütleb selgelt:

"Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks."

Ühtegi kriteeriumit, mille alusel meie rahumeelse kogunemise õigust oleks võinud piirata, polnud täidetud. Seega, luba me ei vajanud ega vaja ka teie, kui te avalikke kogunemisi või koosolekuid korraldate. Põhiseaduse paragrahvi 47 silmas pidades räägib korrakaitseseadus vaid ametivõimude teavitamisest, mitte koosolekutele loa küsimisest.

Korrakaitseseaduse § 67 ütleb aga, et avalikust koosolekust tuleb politseile eelnevalt teada anda üksnes juhul, kui selle pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist või see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist.

Lava ja helitehnikat meil polnud ning meeleavaldus leidis aset avalikus pargis, kus liikluse piiramiseks polnud vähimatki vajadust. Valjuhääldeid ei kasutatud, Briti suursaatkonna kui hoone tavapärast tegutsemist me häirida ja takistada ei kavatsenud.

Kui ma korrakaitseseaduse 67. paragrahvi politseiohvitserile selgitasin, jäi ta alguses rahule. Mõne aja pärast asus ta aga tsiteerima juba 2014. aastal kehtetuks kuulutatud avaliku koosoleku seadust, mille alusel nõudis ta üritusest politseile teavitamist vähemalt kaks tundi enne algust, mida me kehtiva korrakaitseseaduse nõuetele vastavalt ei teinud.

Lugedes aegunud seaduse sätteid, ei osanud ma kahtlustada, et politseiametnik võib mind alt vedada kehtetuks tunnistatud seadusega. Kui sellele järgnes politseiametniku tungivas toonis ja korduvalt esitatud korraldus koosolek lõpetada, otsustasime peale poolt tundi piketeerimist ja selle aja jooksul antud korduvaid selgitusi korraldusele alluda.

Lähemal uurimisel aga selgus, et politsei oli toiminud täiesti ebaseaduslikult ehk tema korraldustele meie laialiajamiseks puudus igasugune seaduslik alus.

Viga möönab ka Õhtulehele kommentaare andnud Põhja prefektuuri valvebüroo juht Aivar Ridamäe, tunnistades, et täna reguleeritakse avaliku koosoleku toimumist kehtiva korrakaitseseaduse alusel – mille asjakohased sätted olid minu heal kolleegil Toomas Vooglaidil välja prinditud ja mida me tsiteerisime ka politseile.

Kogu saaga lõppakord on aga maitsetu, suisa mage, kui lubate.

Õhtulehele sündmust kommenteerinud Ridamäe ütleb, et vestluse tulemusena otsustas korraldaja – ehk antud juhul mina – ise selleks päevaks aktsiooni lõpetada. See on otsene ja ühemõtteline vale. Ma ei tea, kes valetab, kas konkreetne politseinik või juhtkond, kuid tegu on, kordan, otsese valega.

Mul polnud mitte vähimatki kavatsust meie piketti lõpetada ja seda lõpuks tehes, allusin seaduskuuleka kodanikuna politseiametniku otsestele ja korduvatele korraldustele, mille aluseks tõi ta välja juba neli aastat kehtetu avaliku koosoleku seaduse nõuded. Kohapeal ja kiiresti reageerides ei näinud ma otsest vajadust politseiametniku korraldustes ja tema poolt tsiteeritud seaduse kehtivuses kahelda. See tuli välja alles meie hilisema analüüsi käigus.

Politsei poolt oli eelnev episood kahjuks autu käitumine – veel autum on aga valetada otse näkku, nagu oleksime ise otsustanud omal algatusel piketi lõpetada.

Mis kogu loos algusest peale silma paistis, oli politsei varjamatu taotlus meie kohalolekust Briti saatkonna ees vabaneda ning seeläbi ebaseaduslikult piirata meie põhiseaduslikke õigusi.

On üsna selge, et Briti saatkonnale Alfie Evansi juhtumi poolt tekitatud mainekahju just meeltmööda pole, ent fakt, et Eesti politsei on valmis ilmselt pigem täitma Eesti võtmeliitlaste – vabandust, võtmeisandate ja nende saatkondade – tellimust, kui garanteerima oma kodanike põhiseaduslikke vabadusi, on kõigele vaatamata autu ja vääritu.

Seepärast korraldame selle meeleavalduse uuesti juba täna, reedel 4. mail kell 16, samas kohas ehk Briti suursaatkonna ees (Wismari tänav 6).

Me tuleme kokku ja seisame veelkord Suurbritannia saatkonna ees ja tuletame meelde, et Alfie Evansi mõrvamisega on end kodanikuvabaduste ja inimõiguste suureks jutlustajaks pidavad Ühendkuningriigid langenud barbaarsusesse.

Ma loodan südamest, et politsei on oma vigadest õppinud ning seisab täna meie kõrval inimsuse ja Eesti põhiseadusliku korra kaitsel.