Neivelt pensionireformist: veidrad ajad, kui sotsid võitlevad pankade tulude eest, pankurid muretsevad aga vaeste pensioni pärast

Ettevõtja Indrek Neivelt. Foto: Scanpix

Teise pensionisamba süsteemi ühe peamise kriitikuna tuntud ettevõtja ja endine pankur Indrek Neivelt kirjutas sotsiaalmeedias, et elame huvitaval ajal, sest “liberaalid ei taha inimestele vabadust anda, sotsiaaldemokraadid võitlevad viimase veretilgani pankurite tulude eest ja pankurid muretsevad vaeste pensioni pärast.”

Just selline on Neivelti sõnul pensionidebati hetkeseis.

“Aga rohkem kui kohalik kirgede möll, mõjutab meid maailmas toimuv. Nimelt see, et laenu võtmisel makstakse paljudele laenuvõtjaltee peale!” toonitab ta.

“Ka Eesti riik võttis hiljuti lühiajalist laenu negatiivse intressiga. Saksa valitsuse kümne-aastased võlakirjad on juba mõnda aega negatiivse intressiga. Lisaks laskis Saksa valitsus augusti lõpus välja kolmekümne-aastased võlakirjad nullintressiga. Nõudlus oli suur ja intress oli pakkumise tulemusel negatiivne. Ehk siis turg ootab, et intressid on nullilähedased järgmised kolmkümmend aastat. Kolmkümmend aastat nullintresse!”

Elame huvitaval ajal, kui liberaalid ei taha inimestele vabadust anda, sotsiaaldemokraadid võitlevad viimase veretilgani pankurite tulude eest ja pankurid muretsevad vaeste pensioni pärast.

Neivelti sõnul on Euroopa Keskpanga rahapoliitika tõttu majandusse paisatud nii palju raha, et mitte enam lühiajaliselt, vaid ka juba kolmekümne-aastase raha hoidmise eest ollakse nõus peale maksma. See on turu hinnang tänasele seisule.

“Oleme olukorras, kus Euroopa Keskpanga inflatsiooni eesmärk on kaks protsenti ja intressid on hinnanguliselt veel kolmkümmend aastat nullis. Või isegi negatiivsed. Ehk inflatsioon hammustab nelja aastaga hoiustest kümnendiku!”

Seejuures tuletab Neivelt meelde, et üle poole Eesti teise samba vahenditest on võlakirjades.

“Sel juhul on väga hea tulemus see, kui peale teenustasude maksmist raha omanik plussi jääb. Isegi Tartu linnale raha laenates jääb pensioniks koguja peale teenustasude maksmist miinusesse.”

Ettevõtja sõnul on arusaamatu, kust paljud II samba pensionifondi toetajad võtavad sellises olukorras julguse öelda kõikidele teistele, et te peate raha hoiustama.

“Kui sundida, siis peab täiesti kindel olema, et see on väga hea toode. Aga ei ole ju. Juba seitseteist aastat ei ole olnud. Ka ettepoole vaadates on väga raske ette kujutada, kuidas see sellistes turutingimustes saaks hea olla,” kirjutab ta.

Neivelti sõnul on absurdne sundida niisugustes tingimustes noort inimest neljakümneks aastaks hoiustama.

“Ma ei saa tõesti aru, miks keegi seda teeb. Absurdne on ka see, et paljudel samba pooldajatel endil seda sammast ei ole. Või siis kaitsevad sammast, aga samal ajal teatavad avalikult, et nemad võtavad esimesel võimalusel oma raha sambast välja. See on küll väga silmakirjalik käitumine.”

Ühtlasi avaldab Neivelt kiitust peaminister Jüri Ratasele ja rahandusminister Martin Helmele, kes räägivad laenu võtmisest ja vajadusest riigieelarve tasakaalu dogma murda. Tema sõnul oleks riigil kindlasti mõistlik laenu võtta, selle asemel, et sundida oma kodanikke sunniviisiliselt säästma – seda siis olukorras, kus kolmekümne aastast laenu saab võtta nullile lähedase intressiga.

Hiljutises arvamusavalduses võrdles Neivelt teise pensionisamba reformi pärisorjuse kaotamisega. “On omamoodi paradoksaalne, et konservatiivide valitsus annab inimestele vabaduse ise otsustada ning liberaalid on selle vastu,” toonitas ta.

Toimetas Varro Vooglaid

Indrek Neivelt: teise pensionisamba reform on kui pärisorjuse kaotamine

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!