Hiljutine küsitlus näitab, et neli viiest Rootsis elavast asüülitaotlejast on käinud kodumaal, kus neil väidetavalt enam elada ei kannata, puhkamas.
Selline olukord tekitab Rootsi ühiskonnas küsimusi, kuidas inimesed, kes vabatahtlikult pöörduvad tagasi riiki, kust nad "põgenesid", saavad asüüli taotleda, vahendab uudisteportaal ReMix.
Küsitluse korraldas uuringuettevõte Novus Rootsi uudisteportaali Bulletin tellimusel ja see näitas, et 79 protsenti "põgenikest", kes väidetavalt põgenesid kodumaal möllava sõja või tagakiusamise eest, on peale Rootsi elama asumist külastanud kodumaad.
Küsitlus näitas samuti, et kui kodumaal puhata sellistele inimestele meeldib, siis tagasi elama pöörduda eriti keegi ei soovi. Ainult kaks protsenti vastanutest arvas, et nad tahavad kodumaale tagasi minna, 16 protsenti ütles "võib-olla" ja 81 protsenti ütlesid sellise mõtte peale kindla "ei". Põhjenduseks toodi, et Rootsis on parem lapsi kasvatada.
Üle Euroopa levib arvamus, et kui nõndanimetatud "asüülitaotlejad" käivad kodumaal puhkamas, siis nad enam ei ole asüülitaotlejad ja nad võiks koju tagasi saata.
Kui Rootsis pole põgenike kodumaale reisimisele piiranguid seatud, siis mitmed Euroopa riigid on juba seda teinud. Näiteks Šveitsis kui asüülitaotleja reisib ilma eriloata kodumaale, võib ta kaotada oma elamisloa. Saksamaa ähvardas 2019. aastal toonase siseministri Horst Seehoferi isikus, et kui põgenikud käivad kodumaal reisil, siis algatatakse nende suhtes uurimine ja võivad kaotada oma elamisloa. "Kui Süüria põgenik käib regulaarselt Süürias puhkamas, siis selline inimene ei saa tõsimeeli väita, et teda kiusatakse kodumaal taga," rääkis Seehofer toona.
Pühapäeval toimusid Rootsis parlamendivalimised ja õhus on õrn lootus, et paremjõud saavutavad kerge ülekaalu. Uude paremvalitsusse kuuluksid Rootsi Demokraadid, Mõõdukad, Kristlikud Demokraadid ja Liberaalid. Häälte kokku- ja ülelugemine võib võtta aega neljapäeva, 15. septembrini.
Valimiste üheks keskseks teemaks oli sisseränne ja sellega seotud jõuguvägivald ning kõik parteid lubasid karmimat suhtumist mõlemasse probleemi.
Toimetas Karol Kallas