Emeriitprofessor Ülo Vooglaid oma kodus 2020. aasta märtsis, käes vastvalminud ukrainakeelne väljaanne tema raamatust "Elanikust kodanikuks". Foto: Varro Vooglaid

.
Pole kahtlust, et meie ühiskond on sisenemas tõsisesse kriisi, millel saavad olema mitte ainult majanduslikud, vaid laiemad ühiskondlikud järelmid. Samas on väga oluline, et näeksime kriisis lisaks ohtudele ka võimalust saada läbi raskuste inimeste ja ühiskonnana tugevamaks, arutlevad Ülo Vooglaid ja Varro Vooglaid.

Emeriitprofessor Ülo Vooglaiu sõnul on oluline mõista, et kriis võib päädida isereguleeruva süsteemi hukkumisega, ent samuti võib see aidata süsteemil raskustes karastuda ja väljuda raskustest varasemast tugevamana.

“Tähtis on see, et püüaksime tuvastada ühiskonna kui süsteemi normaalse toimimise eeldused, mis on mingil põhjusel lakanud toimimast. Tuleb küsida, miks see nii on juhtunud, et mõista seekaudu ühtlasi, kas otstarbekas on liikuda endise süsteemi korralduse taastamise või uude kvaliteeti liikumise poole,” selgitas ta.

Professor Vooglaiu sõnul on koroonaviiruse levik üksnes ühiskondliku kriisi vallandajaks, päästikmehhanismiks, sest kriisi tunnused olid näha juba ammu. “Viirus ise ei ole asja tuum, vaid see on päästnud valla probleemid, mis olid enne tõkete taga ja mitmesuguste meetmetega vaos hoitud,” rääkis ta.

Millised seisukohad vestlusest täpsemalt kõlama jäid, seda kuula lähemalt saatest!