Donald Trumpi endine riikliku julgeoleku nõunik Michael Flynn. Foto: Scanpix

Uutest paljastustest selgub, et USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) meelitas USA presidendi Donald Trumpi endise riikliku julgeoleku nõuniku Michael Flynni nn “valetamise lõksu”. Ühe kommentaatori hinnangul soovisid FBI juhid luuretaustaga Flynnist vabaneda, kuna kartsid, et viimane võib takistada Trumpi enda uurimist. 

FBI hakkas Trumpi nn “üleminekutiimi” liiget Flynni uurima 2016. aasta augustis osana laiemast “Vene-sidemete” uurimisest. Flynn omas Venemaal varasemast ajast erinevaid sidemeid. Näiteks lubati tal 2013. aastal esimese USA ametnikuna külastada Vene sõjaväeluure GRU peakorterit. Hiljem esines Flynn ka telekanalis RT ning lõi laineid sellega, et istus ühel RT õhtusöögil lausa Putini enda kõrval.

Tähelepanuväärne on see, et juba 2016. aasta novembris hoiatas toonane president Barack Obama Trumpi Flynni palkamise eest. Flynn oli Obama esimesel valitsusajal tõusnud mõjuvõimsa Kaitseluureagentuuri juhiks, kuid läks 2014. aasta augustis ennetähtaegselt erru.

Ühe versiooni järgi ei sobinud Obamale Flynni vastuseis Süüria presidendi Assadi kukutamisele. Teise seletuse kohaselt oli Flynn temperamentne ja ebapädev juht, kes kippus ka aeg-ajalt vassima. Igatahes on kindel see, et Obama “ei olnud Flynni fänn” ja püüdis ka Trumpi veenda selles, et ta peaks oma nõunikuks kellegi teise valima. Trump oli aga Flynnile lojaalne, kuna viimane oli tema kampaania heaks kõvasti tööd teinud.

Saatuslikud kõned 

2016. aasta detsembri lõpus rääkis Flynn aga telefonitsi mitmel korral Venemaa saadiku Sergei Kisljakiga. Samal päeval oli veel ametis olnud Obama administratsioon teatanud Venemaa-vastastest meetmest, mis olid mõeldud karistusena väidetava valimistesse sekkumise eest. Need sanktsioonid tulid Flynnil ka Kisljakiga jutuks. USA luureorganisatsioon NSA kuulas vestlusi pealt ja edastas need FBIle.

Juurdlusbüroo briifis vestluste teemal omakorda Obama nõunikke. Väidetavalt tekkis seejärel kahtlus, et Flynn võib olla rikkunud nn “Logani seadust“, mis keelab USA tavakodanikel teiste riikide valitsustega välispoliitikat puudutavatel teemadel läbirääkimisi pidada.

Tegu on ürgvana seadusega, mis võeti vastu 1799. aastal. Nimi viitab poliitik George Loganile, kes pidas toona möllanud USA-Prantsuse sõja ajal prantslastega eraviisilisi läbirääkimisi rahu sõlmimiseks. Väga ähmase sõnastusega seadust on peetud põhiseadusevastaseks ning alates selle vastuvõtmisest on vaid kahele inimesele selle alusel süüdistus esitatud, kuid süüdi mõistetud pole ühtegi. Samas on USA poliitilistes kemplustes vastaspooled üksteist korduvalt Logani seadusega ähvardanud.

Ülekuulamine ilma advokaatideta

22. jaanuaril avaldas Wall Street Journal neile lekitatud info põhjal loo, et USA vastuluure uurib Flynni suhtlust Kisljaki ja teiste Vene ametnikega. Järgmisel päeval ilmus aga Washingtoni Posti lugu, mis väitis FBI allikatele tuginedes, et Flynni enam ei kahtlustatud. Post’i artikkel on tähelepanuväärne oma ajastuse tõttu. Nimelt said päev hiljem FBI agendid Flynniga Valges Majas kokku, et teda intervjueerida. Üks agentidest oli kurikuulus Peter Strzok, kes pidi oma Trumpi-vastase hoiaku paljastamise tõttu hiljem FBIst lahkuma.

Kohtumisel rääkis Flynn, et tahtis Kisljakiga telefonitsi arutada võimalikku koostööd terrorismivastase võitluse alal. Hilisema süüdistuse kohaselt oli aga Flynn kõnedes palunud Kisljakil mitte sanktsioonidega seotud olukorda eskaleerida. Samuti palus Flynn, et Venemaa paneks veto toona päevakorras olnud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis pidi hukka mõistma Iisraeli asundused Läänekaldal. Selleks olevat ta käsu saanud otse Trumpi väimehelt Jared Kushnerilt.

Kohtumisel väitis Flynn aga neil teemadel vastupidist, kasutades küll üsna umbmäärast kõneviisi. Nii vastas ta küsimusele, kas ta proovis Kisljaki sanktsioonide osas ümber veenda, “mitte päris” (not really). Ka teistele küsimustele vastas Flynn umbmääraselt ja märkis mitmel korral, et ei mäleta vestluste sisu. Kahtlust ei saa aga olla selles, et Flynn teadis väga hästi, et teda on pealt kuulatud, kuna sellest oli juba meedias artikleid avaldatud.

Flynn on öelnud, et FBI survestas teda sellele kohtumisele Valge Maja peajuristi mitte kaasama. Endine FBI juht James Comey, kelle korraldusel agendid intervjuu korraldasid, tunnistas hiljem, et otsuse Valget Maja kohtumisest mitte teavitada tegi tema. “Ma poleks seda ilmselt teinud – või see poleks läbi läinud – kui tegu oleks olnud rohkem organiseeritud administratsiooniga,” sõnas Comey.

Agendid ei esitanud Flynnile ka tavapärast hoiatust, et neile valetamine võib olla kuritegu, ning ei andnud talle ka märku, et miski tema öeldust läks vastuollu nende käsutuses oleva lindistusega.

Flynn meelitati lõksu

Veebruaris määras USA justiitsminister Bill Barr Flynni kohtuasja juurde lisaprokuröri, et too asja värske pilguga üle vaataks. Ilmselt just seetõttu on nüüd avalikustatud ühe uurimisse segatud FBI töötaja käsitsi kirjutatud märkmed oma kolleegidele, mis pärinevad vahetult Flynni intervjueerimisele eelnenud ajast ning seavad selle täiesti uude valgusesse, kirjutas väljaanne The Hill.

FBI kaalus toona erinevaid taktikaid ja võimalus panna Flynn tunnistama Logani seaduse rikkumist, ehk reaalset kuritegu, oli vaid üks neist. Alternatiivina nähti seda, et Flynni võiks meelitada lõksu, kus ta valetaks kas teadlikult või tahtmatult oma vestluste kohta Kisljakiga.

“Mis on meie eesmärk? Tõde/ülestunnistus, või tahame teda panna valetama, et saaksime talle süüdistuse esitada või saavutada see, et ta lahti lastakse?” kirjutas ühes märkmes FBI toonane vastuluure juht Bill Priestap – ainus plaanist teadlik FBI töötaja, kelles see paistis muret tekitavat. “Ma arvan, et me peaksime selle asja uuesti läbi mõtlema,” leidis ta. Priestap kartis, et võib jääda mulje, nagu tegeleks FBI kahtlaste “mängudega”.

Tähelepanuväärne on ka see, et 4. jaanuaril 2017 oli FBI juba Flynni suhtes uurimist lõpetamas, kuna oli tema tausta üksipulgi läbi kamminud ning polnud midagi kahtlast leidnud. Siis aga saatis Strzok uurijale sõnumi: “Hei, kui sa pole uurimist lõpetanud, siis ära tee seda”. Ta selgitas, et Flynni kaasusesse oli nüüd sekkunud “seitsmes korrus”, ehk FBI tippjuhtkond.

Flynnist oli vaja vabaneda? 

USAs on paljastused tekitanud skandaali. “Olles näinud palju vaeva ja haledalt läbi kukkunud katses ehitada Flynni vastu üles süüdistus, et too on venelaste agent, vahetasid FBI ja justiitsministeerium käiku. Nad uurisid tema vestlusi, leiutasid väljamõeldud kuriteo ja püüdsid ta “valetamise” lõksu,” kõlas Wall Street Journali ajakirjaniku Kimberley A. Strasseli karm hinnang.

FBI ülesanne on tema sõnul kuritegusid uurida, mitte neid välja mõelda. “Mõned võivad selle häbiväärse käitumise panna pikka FBI pahategude nimekirja – FISA kohtu väärkasutamine, Steele’i toimik, lekked. Aga Flynni juhtum on midagi muud. See pole FBI lihtsalt allikate või kohtuga manipuleerimas. See on jõustruktuur, mis kasutab ära oma kõige türanlikumat võimu – võimu hävitada inimeste reputatsioone, nende sissetulekuid ja nende vabadust,” sõnas Strassel.

Väljaande National Review ajakirjanik Andrew McCarthy leidis aga, et FBIl oli vaja konkreetselt Flynnist vabaneda, et too ei segaks laiemat “Vene-sidemete” uurimist. Tema hinnangul seisis FBI silmitsi tõsise probleemiga – kuidas jätkata Trumpi uurimist ka siis, kui viimasest oli saanud president ja seega ka FBI ülem, kes võis anda käsu uurimine lõpetada?

“Ainuke viis seda teha oleks olnud presidendi eest uurimise tegelikku ulatust varjata – eriti seda, et Trump ise oli sihtmärk. Sellepärast pidi Flynn minema,” kirjutas McCarthy. Tema hinnangul teadis Flynn oma pikaajalise luuretausta tõttu hästi, kuidas FBI tegutseb, ja oleks kiirelt uurimisele jälile jõudnud. Ülejäänud Trumpi meeskonna liikmed olid aga selles maailmas üsna “rohelised”.

McCarthy meelest läks FBIl kiireks. Nad teadsid, et kui Valget Maja Flynniga plaanitavast intervjuust teavitada, oleks see suurima tõenäosusega ära jäänud. Kohtumine pidi olema salajane ja see oli FBI ainuke võimalus Flynn kuidagi lõksu meelitada. Kui juurdlusbüroo oleks tõesti tahtnud saada Kisljaki vestluse kohta rohkem selgust, oleks tavapäraselt pidanud Flynnile sellest lõike ette mängima, et tema mälu värskendada. Seda aga ei tehtud.

Võitleb edasi

2017. aasta 26. ja 27. jaanuaril ehk vahetult peale kurikuulsat ülekuulamist kohtus toona veel ametis olnud Obama-aegne justiitsminister Sally Yates Valge Maja uue peajuristi Don McGahniga ja väitis tollele, et Flynn on valetamise tõttu muutunud venelaste jaoks santažeeritavaks. Tõenäoliselt lekitas Yates teema kohta infot ka meediale.

8. veebruaril eitas Flynn Kisljakiga sanktsioonide arutamist, järgmisel päeval avalikustas aga USA luure, et ta seda siiski tegi. Seepeale teatas Flynn, et kuigi ta selle teema käsitlemist ei mäleta, ei saa ta ka välistada, et Vene saadikuga sellest vestles. 13. veebruaril astus Flynn lõpuks tagasi, kuna muuhulgas tuli välja, et ta oli ka asepresident Pence‘ile telefonikõne kohta hämanud.

Sama aasta detsembris tunnistas Flynn ennast lõpuks FBIle valetamises süüdi. Kohtuasi mõjus mehe reputatsioonile ja finantsseisule laastavalt – muuhulgas pidi ta miljonitesse dollaritesse ulatuvate advokaadiarvete maksmiseks maha müüma oma maja. Ilmselt just seetõttu andiski ta alla.

Tänavu jaanuaris teatas Flynn aga, et kavatseb oma tunnistuse tagasi võtta. Ta märkis, et ei mäleta endiselt selgelt, millest ta Vene saadikuga rääkis. Flynni sõnul andsid tema endised advokaadid talle halba nõu minna kokkuleppele, väites, et ta ei pea end süüdi tunnistades reaalselt vangi minema.

Trump on Flynnile korduvalt toetust avaldanud ja mõnede vaatlejate hinnangul loodab viimane, et süüdimõistmise korral annab president talle armu. Teiste meelest tahab aga Trump, et Flynn mõistetaks õigeks ilma tema sekkumiseta.