Poola kaitseminister Antoni Macierewicz. Foto: Slawomir Kaminski, Reuters/Scanpix

President Barack Obama valitsus on üha enam mures, kas Poola kui USA oluline liitlane Ida-Euroopas ikka tahab mööda liberaalse demokraatia teed edasi minna. Poola kaitseministri sõnul aga ei peaks poolakatele tulema demokraatiat õpetama inimesed, kes rajasid oma riigi alles 18. sajandil.

Parempoolse erakonna Õigus ja Õiglus juhitud Poola praegusele valitsusele heidetakse ette soovi võtta oma kontrolli alla põhiseaduskohus, mille mehitas ettenägelikult eelmine, Euroopa Liidu meelne valitsus. Samuti valmistab demokraatiakaitsjatele muret valitsuse kontrolli tugevdamine riigimeedia üle.

“Me tahame kindlad olla, et Poola jätkab kõndimist mööda liberaalse demokraatia ja õigusriigi teed. Kui niisugune organ nagu Veneetsia komisjon muretseb võimude lahususe ja valitsuse sammude pärast, mis ei pruugi vastata liberaalse demokraatia normidele, siis loomulikult jälgib USA seda tähelepanelikult,” kommenteeris üks Washingtoni valitsusametnik.

Veebruaris kirjutasid kolm USA senaatorit – John McCain, Richard Durbin ja Benjamin Cardin – peaminister Beata Szydłole ja hoiatasid, et Poola valitsuse sammud põhiseadustribunali ja riigimeedia suhtes võivad kahjustada demokraatiat.

Välisminister Witold Waszczykowski vastas kriitikale, et senaatorite kiri põhineb ebatäpsel informatsioonil ja on ajendatud inimestest, “kes soovivad Poolale halba”.

12. märtsil ühel julgeolekualasel konverentsil kõnelenud kaitseministri Antoni Macierewiczi sõnul ei peaks Poolale demokraatiast rääkima alles 18. sajandil rajatud riik. “Inimesed, kes rajasid oma riigi alles 18. sajandil, tulevad meile ütlema, mis on demokraatia – riigile, millel olid demokraatlikud esindusstruktuurid juba 13. ja 14. sajandil,” imestas kaitseminister.

Endine Poola asevälisminister, 2011. aastal erakonnast Õigus ja Õiglus lahkunud Paweł Kowal peab võimalikuks, et kui Varssavi ja Washingtoni suhted peaksid veelgi pingestuma, võib Vene ohtu kartev Poola ilma jääda soovitud NATO baasidest, mis võidakse paigutada hoopis “vähem vastuoluliste” liitlaste nagu Eesti või Läti territooriumile.

Loe lähemalt siit.