Mateusz Morawiecki. Foto: Wikimedia Commons

Poola peaministri Mateusz Morawiecki sõnul on koroonapandeemia suurim kriis alates Teisest maailmasõjast, mis saab puhkeda kord tuhande aasta jooksul. Esimest korda oleks meil tema arvates võimalus anda kriisile vastus koos, iseseisvate ja ühtsetena 1989. aasta järgses Euroopas, ometigi on sel otsustaval hetkel, mis kutsub vastastikusele solidaarsusele, Euroopas ärganud lõhestatuse vaim, vahendab Postimees.

Morawiecki küsib, kas ebakindlus ja poliitilised vaidlused on tõesti see, mida me tahame pakkuda oma kodanikele vastuseks dramaatilisele olukorrale, kust nad end pandeemia tagajärjel leidnud on?

“Praegusaegse ELi tõsine probleem ja paradoks on see, et vaatamata pidevale mitmekesisuse tähtsuse rõhutamisele ei suuda ta aktsepteerida eri maade tavadest tulenevat õiguslikku ja põhiseaduslikku mitmekesisust,” leiab ta.

“Itaallased või poolakad, portugallased või eestlased – kõigil on õigus olla erinev. EL peaks pürgima solidaarsuse poole erinevustes, vaid siis on tema ühtsus konstruktiivne ja kasulik. Erinevused on siiski Euroopa aare, mitte needus.”

“Me nõuame võrdsust ja austust aluslepete vastu,” kirjutab Morawiecki, sest Euroopa Liit ei saa õõnestada omaenese reegleid ega muuta neid mõningate liikmesriikide poliitilisel nõudmisel. 

Tema sõnul on Euroopa Liidu eelarvehuvide kaitse regulatsioon sekundaarne võrreldes Euroopa Liidu lepinguga, mistap tema abil ei saa minna mööda tolles lepingus paika pandud reeglitest, neid asendada või muuta. Õigusriigi tingimuslikkuse mehhanism tolles regulatsioonis on aga ümberminek, mis kirjutab ümber lepingu, täpsemalt öeldes selle artikli seitse.

“See tuleb selgelt välja öelda: mehhanism, mis on mõeldud kaitsma liikmesriikide vastavust õigusriigi põhimõtetele, läheb ise mööda ELi õigusest ja seega ähvardab õigusriiki,” leiab Morawiecki.

Tema hinnangul viib too mehhanism oma praeguses vormis ohtlike tõlgendusteni ning annab suure võimu ja voli demokraatliku legitiimsuseta kehanditele või siis kehanditele, millel on võrreldes rahvusparlamentidega märkimisväärne demokraatlikkuse defitsiit. 

“See kujutab endast tõsist ohtu kõigile liikmesriikidele ja kogu ühendusele. Need, kes usuvad, et on puutumatud, ei mõista selle mehhanismi meelevaldsust,” on ta kindel.

Lõppude lõpuks polevat keeruline ette kujutada, et Euroopa Liidus võib leiduda poliitiline võim, kellele ei meeldi mõne konkreetse liikmesriigi põhiseaduslik või majanduslik uuendus ning piisab vaid meedias ja europarlamendis väitmisest, et see uuendus rikub õigusriigi põhimõtet, ja see avab tee toetuste kärpimiseks. “Kas me tõesti tahame võimaldada sellist meelevaldsust?” küsib ta.

Kuna tema sõnul tunneb Poola vastutust Euroopa tuleviku ees, panevad nad täna ette “ei” tollele mehhanismile, öeldes samal ajal “jah” mitmekesisele, vabale, võrdsele ja solidaarsele tõeliselt ühendatud Euroopale.

Toimetas Martin Vaher