Toruńi mälestuspargi avamine 08.08.2020. Foto: Remix

Laupäeval 8. augustil avati Põhja-Poolas asuvas Toruńi linnas mälestuspark poolakatele, kes päästsid – tihti selle eest oma eluga makstes – juute Hitleri Saksamaa okupatsioonivõimu tagakiusamise käest.

Poolat on peale kommunistide võimu alt vabanemist korduvalt kiusatud valedega, nagu oleksid poolakad olnud olulised holokausti osalised. Näiteks 2019. aasta veebruaris jättis Poola peaminister Mateusz Morawiecki hoobilt katki Iisraeli visiidi, kui juudiriigi peaminister Benjamin Netanyahu kuulutas, et "poolakad tegid holokausti ajal sakslastega koostööd."

Pargi avamisel osalenud Poola peaministripartei Õigus ja Õiglus (PiS) juhi Jarosław Kaczyński sõnul aitab avatud mälestuspark võidelda Poola ajalugu puudutavate valedega ja rünnakutega poolakate väärikuse ning huvide vastu, vahendab Remix news.  

Päeval toimunud avamistseremooniale järgnes pimeduse saabudes massirongkäik. Poolakate, kes aitasid Teise Maailmasõja ajal juute päästa, auks olid püstitatud mälestustahvlid, mida valgustasid punased ja valged (Poola rahvusvärvid) prožektorid ning nende ees ees seisid tõrvikutega sõdurid.

Kaczyński meenutas rongkäigul osalejatele paavst Johannes Paulus II külaskäiku 1991. aastal ja tema jutlust, milles poolakast paavst juhtis tähelepanu, et poola rahva ühtsus tuleb ehitada üles põhiväärtustele nagu usk, kultuur ja Poola identiteet. Toonane nomenklatuur põlgas üleskutse ära.

Kaczyński sõnul on Poola vastaste rünnakute üheks keskseks argumendiks väide, nagu poolakad oleksid osalenud holokaustis ja tapnud oma juudi päritolu kaaskodanikke. 

"Me peame sellistele väidetele vastama kindlalt "ei" – "ei," mis põhineb teadmisel, et väga palju poolakaid aitas juute," rõhutas partei esimees.

Toruńi mälestusparki on esimeses järjekorras püstitatud mälestustahvlid ligi 18 500 poolakale, kes maksid juutide aitamise eest oma eluga. Kokku saavad mälestustahvlitel olema 40 000 juute päästnud poolaka nimed.

Toimetas Karol Kallas