Prantsusmaa konservatiivse Reconquête partei presidendikandidaadi Eric Zemmouri kõrval on suure asendamise seadnud keskseks teemaks ka nomenklatuuri konservatiivide presidendikandidaat Valérie Pécresse.
Suur asendamine on ärkleva ja progressiuskliku nomenklatuuri sõnul vandenõuteooria, mis näeb ohtu moslemite massisisserändes ja/või Euroopa riikide valge elanikkonna asendamises mustade ning pruunide moslemitega.
Veel mõned aastad tagasi oli suur asendamine nii "toksiline" teema, et isegi parema ilmavaatega poliitik Marine Le Pen ei tahtnud sellest rääkida, vahendab The New York Times.
Kuna probleemid moslemitega on Prantsusmaal kasvanud riigil üle pea; määrani, et päise päeva ajal raiutakse "prohveti solvamise eest" õpetajatel keset tänavat päid maha, et isegi kindralid räägivad lahtise tekstiga kodusõjast, riigi tunnustatud intellektuaalid tunnistavad selle olemasolu, on sunnitud suure asendamise teemal sõna võtma ka "viisakad" nomenklatuuri poliitikud.
13. veebruaril Pariisi La Villete'i eeslinna Zenithi konverentsikeskuses toimunud kampaaniakoosolekul peetud kõnes, mille kohta arvatakse, et see on tema kampaania seni olulisem sõnavõtt, rääkis Pécresse muuhulgas Suurest Asendamisest. Tabuteema jutuks võtmise eest sarjasid teda nii oma partei liikmed kui konkurendid. Poliitikaekspertide sõnul näitab see aga, et endistest "äärmiselt parema ilmavaatega inimeste" jutupunktist on saanud käesolevas presidendikampaanias üks keskseid teemasid.
Üldiselt peetakse Prantsusmaal suure asendamise teemalt vandenõuteooria taaga mahapesemist Zemmouri teeneks, kes näeb selles tsivilisatsiooni põrmustavat ohtu nii Prantsusmaale kui kogu Euroopale.
75 minutit kestnud kõnes rääkis Pécresse, et eelolevatel presidendivalimistel on valijate ees otsus, kas Prantsusmaast saab "ühtne rahvas või lõhestatud rahvus".
Samas leidis Pécresse kõnes, et suur asendamine Prantsusmaad niivõrd ei ähvarda ja kutsus oma toetajaid "üles tõusma". Ta rääkis siiski ka sellest, et "südamelt prantslased" ja "paberitel prantslased" on erinevad inimesed. Väljendit "paberitel prantslased" on seni taas kasutanud pea ainult parema ilmavaatega inimesed naturaliseeritud kodanike kohta. Ta vandus, et ei luba [moslemitel vms] Prantsusmaad alistada ja rääkis, et Prantsusmaa sümbol "Marianne ei ole rätiga kaetud näoga naine", millega ta osutas ühekorraga nii mosleminaiste näokattele kui koroonapiirangutele.
Prantsusmaa politoloog ja Lyoni Poliitikauuringute Instituudi õppejõud Philippe Corcuff, kes keskendub parema ilmavaatega parteidele, arvab:
Rääkides suurest asendamisest, legitimiseeris Pécresse äärmuslike parema ilmavaatega poliitikute idee ja tõi selle presidendidebattide keskmesse".
Kui ta räägib "prantslastest paberite järele", siis ta räägib sellest, et prantslasi saab eristada rahvuse järele. Sama eriliselt parema ilmavaatega inimeste loogikat järgib ka tema moslemite näokatte halvustamine.
Sotsialistliku partei presidendikandidaadi Anne Hidalgo, kes on Pariisi linnapea, sõnul tähendas Pécresse'i suure asendamise jutuks võtmine "Rubiconi ületamist". Hidalgot toetab kuskil 2,5% Prantsusmaa valijatest.
Presidendikandidaat Pécresse'i suurest ssendamisest rääkimine ei meeldi ka paljudele tema Vabariikliku partei mõjukatele liikmetele, kes tahavad parema ilmavaatega inimeste ja nomenklatuurse konservatiivsuse vahele tõmmata selge eraldusjoone. Partei funktsionäär Xavier Bertrand leiab: "Suur Asendamine, see ei ole meie."
Arvamusküsitlustes toetab hetkel tänase presidendi Emmanuel Macroni jätkamist 26 protsenti küsiteletutest, 16,5 toetab Le Peni, 15,5 Zemmouri ja 15 protsenti vastanutest Pécresse'i.
Le Pen on seni nimetanud suurt asendamist vandenõuteooriaks, kuid näiteks tema partei president Jordan Bardella on hakanud viimastel kuudel sellest rääkima.
Politoloog Nicolas Lebourg kirjeldab olukorda Prantsusmaal ja suure asendamise teemat:
Alates 2010. aastast on toimunud ülemise keskklassi valijate seas silmnähtav kalgistumine nii sisserände kui islami suhtes, kuid senini pole selle mõju poliitikasse jõudnud. See, mida me nüüd kogeme, on olukord, kus keskklassi ja ülemise keskklassi vaated hakkavad ühtlustuma.
Samuti on Lebourgi sõnul keskklassi jaoks probleemiks ärklemine (wokisme):
Need on keskklassi hääletajad, kellele läheb ärklemine korda, samal ajal Le Peni töölisklassist toetajate hulgas ei ärata see teema mitte mingisugust huvi.
Suure asendamise tõi Prantsusmaal teemana tähelepanu keskmesse kirjanik Renaud Camus 2010. aastal, mis tegi temast avalikkuse silmis automaatselt paaria. Viimastel kuudel on hakatud teda taas kutsuma jutusaadetesse esinema.
Kui tema käest uuriti, mida ta arvab "suure asendamise" teema kesksest rollist seekordses presidendikampaanias, siis ta vastas, et "see teeb mulle ainult head meelt".
Tema sõnul pole muudel teemadel, nagu seda on Covid-19 ja majanduslik olukord, suure asendamise kõrval tähtsust.
Toimetas Karol Kallas