Princentoni Ülikooli presidendi Christopher Eisgruberi sõbul on "süsteemse rassismi" tõttu kooli õppekavad vaja ümber korraldada. Foto: princeton.edu

Ühes maailma tuntumas ülikoolis ei nõuta klassikaliste erialade õppuritelt enam ladina ja kreeka keele tundmist, kuna see on "rassistlik". Algatus on osa ülikooli suuremast "süsteemse rassismi" välja juurimise kavast.

Angloameerika ülikoolides nimetatakse klassikalisteks – Eesti mõistes humanitaarvaldkonna – õppeaineteks (classics) keelte, kirjanduse, materiaalse kultuuri ja ajaloo valdkondi. Princetoni klassikaõpingute õppetool otsustas aprillis, et kohustuslike õppeainete seast eemaldatakse nõndanimetatud "klassikute rada" (classics track), mis nõudis enne "rajale" asumist üliõpilastelt kas ladina või kreeka keele oskust vähemalt kesktasemel, vahendab Breitbart.

Klassikaainete professori ja bakalaureuseõpingute juhi Josh Billingsi sõnul "usub õppetool, et muudatus tuleb ülikooli klassikaliste ainete õpetamisele kasuks, sest see lisab õpingutele "uusi perspektiive"".

Billings põhjendas ladina ja kreeka keele õppimise nõudest loobumist: "Inimesed, kes astuvad ülikooli ja pole keskkoolis klassikaliste ainetega kokku puutunud ning pole varem õppinud kreeka ega ladina keelt, muudavad meie hinnangul teaduskonna intellektuaalselt palju elujõulisemaks." 

Ivy Liigasse (Ivy League) kuuluva ülikooli hariduskäigu muudatuste seast leiab veel, et Politoloogia teaduskonnas on lisatud õpingusuundade hulka "rass ja identiteet". Religiooni teaduskonnas on kursused jaotatud kahte "voogu/harusse", millest üks on "traditsioonid" ja teine on "teemad".

Ülikooli presidendi Christopher Eisgruberi sõnul korraldatakse õppekavasid ümber selleks, et võidelda "süsteemse rassismiga" ja ühe musta värvi nahaga kurjategija surm 2020. aasta mais on teinud selliste muudatuste jõustamise hädavajalikuks.

Princetoni klassikaliste ainete õppetooli ilmavõrgulehe "õigluse" alajaotuses tuuakse välja hulk mitmekesisuse ja õigluse eesmärke. Samas nenditakse – nagu Leiba Bronštein rääkis igikestvast revolutsioonist –, et tööpõld on meeletu, mille hõlvamisega jääb ülikool jänni: "Meie tegevused, mida me viime õigluse ja kaasamise heaks ellu, pole piisavad, et kaitsta kõiki meie kogukonna liikmeid diskrimineerimise ning süsteemse rassismi – eriti mustavastase rassismi – tagajärgede eest."

Ülikooli astumise ettevalmistusteenus Princeton Review (pole seotud samanimelise ülikooliga) eeldab, et klassikaainete õpingute käigus õpitakse tundma mõnda olulist iidset keelt. "Kui sa lõpetad mõne klassikateaduskonna ala, oskad sa kreeka või ladina keelt (elik mõlemit)," seisab teenuse võrgulehel. 

Samas tuuakse välja ka klassikaliste ainete õpingute kasu: "… Ameerika Meditsiiniülikoolide Ühenduse (Association of American Medical Colleges), andmetel on õpilastel, kes õpivad vähemalt ühte või kahte klassikalist ainet, palju suurem tõenäosus pääseda meditsiinikooli kui õpilastel, kes keskenduvad ainult bioloogiale, mikrobioloogiale ja teistele sarnastele teadusharudele. Veelgi enam, Harvard Magazine'i andmetel üliõpilased, kes võtavad näiteks juuraõpingute kõrvale klassikaliste ainete (ja matemaatika) kursuseid, on võrreldes kaasõpilastega hulga edukamad."

Ühe põhjusena, miks klassikaliste keelte õppijad on võrreldes võhikutega edukamad, tuuakse välja, et nad valdavad palju paremini grammatikat ja nende sõnavara on ulatuslikum. Meditsiini- ja juuraterminoloogia ning võõrsõnade juured on kõik kas ladina või kreeka keeles.

Toimetas Karol Kallas