“Räägime asjast”: riik nuhkis aastaid Martin Helme tagant

Martin Helme ja Mart Helme. Foto: Scanpix

18. veebruari raadiosaates “Räägime asjast” pöörati seoses kriminaalmenetlust muutva seaduseelnõuga tähelepanu Eestis kujunenud olukorrale, kus vajadusel võib näiteks poliitiliselt ebasobiva inimese suhtes algatada uurimise, mis kestab aastaid ja mille jooksul ta ruineeritakse. Süüasja algatamise eesmärgiks võib olla ka soov hakata inimese suhtes jälitustegevust teostama.

Martin Helme sõnul toimub uurimine teatud puhkudel väga kaua, asi kohtusse ei jõua – inimene ruineeritakse rahaliselt ja tema maine ruineeritakse. Karistuseni ei jõuta, sest kaasust ei ole. Süüasja algatamise eesmärgiks – kui tõmmata paralleele Trumpi-vastase uurimisega USA-s – on saada ettekääne pealtkuulamiseks.

Mart Helme selgitas, et inimest jälgitakse sellepärast, et teada saada, mida ta kavatseb. Poliitilistel põhjustel võetakse ette mõni erakond või poliitik või ühiskonnategelane ning fabritseeritud ettekäändel saadakse luba pealt kuulata. Inimest jälgitakse aastate kaupa. Eeluurimine kestab aastaid, kohtuprotsess kestab aastaid. Kõigi nende aastate jooksul inimest ruineeritakse.

“See on õigusriik Eesti moodi, kus hävitatakse inimesi sisulistelt poliitilistel põhjustel ilma tegeliku aluseta,” nentis Mart Helme.

Martin Helme hinnangul on sellisel juhul tegemist justiitskuriteoga. Ta tõi ka näite, kuidas tema suhtes algatati seoses talle kuulunud kohviku pankrotiga kriminaalasi, ilma et ta ise sellest teadnud oleks:

“”Pealtnägijas” tuldi tohutu suure paljastusega lagedale – minu kohviku pankrot 2008. aastal, millele järgnes – üllatus-üllatus – mulle teadmata kriminaalasja algatamine. Mind tehti kahtlustatavaks ja ma olin kolm aastat järjest kriminaaluurimise all, nii et ma isegi ei teadnud seda. Kogu selle aja jooksul mind jälgiti – kuulati pealt, loeti meile jne. Mis juhtus 2009. aastal? Ohoo, 2009. aastal olid europarlamendi valimised, kus ma olin üksikkandidaat… Need olid valimised, kus oli tohutu protestimeelsus suletud nimekirjade vastu ja üksikkandidaadid said väga häid hääli. Ja ma vaatasin, et kuidas Indrek Tarandi kampaania põhimõtteliselt teeb enne seda, kui mina ära teen, asju, mille mina olin välja mõelnud, oma sõpradega, meeskonnaga läbi arutanud… Ta teeb nädal varem need ära. Samm ees kogu aeg. Aga näe, kuidagi oli nii andekas inimene.”

“2011. aastal olid riigikogu valimised, kus olime üksikkandidaatidena mõlemad… Sel ajal ma ei teadnud jätkuvalt, et ma olin pealtkuulatav. Ja siis lõpuks, kui tähtaeg sai täis, lõpetati see uurimine ära ilma sisulist kaasust alustamata. Selle aja jooksul, kui pealt kuulatakse, tegeletakse ka õngitsemisega – äkki ta ütleb ja teeb midagi, mille põhjal saab mõne teise asja algatada või kellegi teise inimese vahele võtta. Alati seda ei juhtu, aga teatud juhtudel sellist asja kuritarvitatakse.”

Martin Helme lisas, et on välja tulnud, et prokuratuuri üle puudub sisuliselt igasugune järelevalve. Kui varem öeldi, et kohtute üle ei tohi järelevalvet teha, siis nüüd öeldakse seda ka prokuratuuri kohta.

“Prokuratuur, mis on riiklik süüdistusasutus, teeb mis tahab, elab oma elu… Aga kust siis tuleb nende legitiimsus? Millel nad seisavad, et neil on see suur võim inimeste elude üle? Kellelt nad saavad selle õiguse, kui puudub n-ö tsiviilkontroll, kui puudub poliitiline järelevalve nende üle? Millisel õigusel nad seisavad, kui nende üle ei ole võimalik mingisugust kontrolli teostada? Ja vastust tegelikult sellele ei ole.”

Martin Helme sõnul on kõnealuse eelnõu mõte seada uurimisele lühikesed tähtajad, nii et üle 9 kuu ei saagi uurimist teha ja kui selle aja jooksul ei ole suudetud kokku panna süüdistust, et kohtusse minna, siis tuleb õppida tööd tegema või inimesed rahule jätta.

Mõlema saatejuhi hinnangul väljendas riigikogus kõige raevukamat vastuseisu mainitud eelnõule IRL-i saadik, endine kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg, kelle ajal tegeles kapos rahvuslaste ja “paremäärmuslastega” Vene spiooniks osutunud Aleksei Dressen.

Saade “Räägime asjast” on eetris igal pühapäeval Tre Raadios, raadios Ring FM ja Kuressaare Pereraadios – hommikul kell 11.00 ja õhtul kordusena kl 21.00. Saadet saab järelkuulata siit.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!