Aktivistid tänavu jaanuaris Glasgows: "Piirid on vägivald!" Foto: Scanpix

“Euroopa sooritab enesetappu. Või vähemalt on tema juhid otsustanud enesetapu toime panna,” juhib Õhtuleht tähelepanu Briti kirjaniku Douglas Murray konstateeringule raamatu “The Strange Death of Europe: Immigration, Identity, Islam” (Euroopa kummaline surm: immigratsioon, identiteet, islam) eessõnas.

Murray sõnul on Euroopa eliit toetanud massilist sisserännet ning praegu Euroopat oma kodumaaks pidavatest inimestest saavad kaotajad, vahendab Õhtuleht ning lisab, et kirjanik süüdistab toimuvas eliiti, kes on loobunud kristlike väärtuste kaitsmisest ning püüab rajada Euroopas mingit utoopiat.

Lugedes raamatu tutvustust Amazonist same teada, et tegemist ei ole mitte üksnes demograafilise olukorra ja poliitilise reaalsuse analüüsiga, vaid oma silmadega nähtu ja kogetu edasiandmine ennast hävitaval kontinendil toimuvast.

Murray on reisinud läbi Euroopa – Berliinist ja Pariisist Skandinaavia ning Lampedusa ja Kreekani, et paljastada Euroopa kultuuri laastavat tõbe ning jagada lugejatega kaugelt saabunute lugusid.

The Expressi veergudel oma teost tutvustades toob autor esile Calais’ telklaagrit väisavate ja tagasi saabudes britte suuremeelsusele ja külalislahkusele kutsunud staaride ja poliitikute pinnapealsuse ning osutab tõsiasjale, et nimetatud laagri asukatest ei pidanuks mitte keegi tegelikult seal viibima.

Nimelt ei saabu praktiliselt keegi Euroopasse jõudjatest otseteed Prantsusmaale ning reeglid eeldavad, et asüüli palutakse riigis, kuhu saabuti.

Teiseks, rõhutab kirjanik, ei ole enamikke neist inimestest “päästetud,” vaid neile seilatakse sisuliselt Liibüasse laevadega vastu.

Ning eesotsas Angela Merkeliga on Euroopa poliitikud sügavalt eksinud, kinnitades, et tulijad lähevad peatselt koju tagasi. Ja et saabujate arv hakkab edaspidi vähenema. Ning et nad ei taha edaspidi siia endale seltsiks ka laiemat sugulasteringi.

Eksiti ka arvates, et kraani saaks kuidagi koomale keerata ilma äärmiselt radikaalse sekkumiseta.

Autor räägib sellest, kuidas Pariisi politsei keset Pariisi äärelinna uulitsaid telkivaid aafriklasi aeg-ajalt paarisaja meetri võrra edasi nihutamas käib.

Ning kuidas kauged kandid põhjamaisel Rootsimaal on asustatud pigem võõramaalastega.

Lisaks kõigele eelistab Euroopa endale valetada, et tegemist on põgenike ehk pagulastega.

Kirjanik on avastanud, et enamikul juhtudel pole see sugugi nii – inimesed ei ole pagenud, et ellu jääda. Liikuma panid neid mõtted majanduslikult paremast elust.

Ta on arvamusel, et probleemi eiramise puhul oleks kaalul kogu meie tsivilisatsiooni tulevik tervikuna.

Kuula ka autori raadio-arutelu raamatus käsitletud teemadel:

https://www.youtube.com/watch?v=oINW5yySbK0