Mart Raudsaar Foto: riigikogu fotoarhiiv

Postimehe arvamustoimetuse juhataja Mart Raudsaar kirjutab arvamusartiklis, et Pere Sihtkapitalile osaks saanud mustamine meedias on kahepalgeline olukorras, kus riik ise ei tee rahva demograafilise olukorra parandamiseks midagi. 

„See ei ole hea ajakirjandus, mis jätab küsimata olulised juurküsimused ning keskendub teisejärguliste küsimuste abil massihüsteeria kütmisele, näitamata olulist konteksti," osutab Raudsaar ja lisab, et avalikkusele ei selgitata täpselt, mis siis valesti läks.

Absoluutseks klassikanäiteks peab Raudsaar Margit Sutropi Delfis ilmunud artiklit pealkirjaga: „Margit Sutrop lastetute naiste uuringust: räige eetikarikkumise abil saab küsitletutelt hiljem välja pressida." Sutropi sõnul tellis artikli Delfi ja pani sellele ka pealkirja. 

Raudsaar toob välja kaks peamist juurküsimust, mida meedia väldib. Esiteks – miks riik ise selliseid uuringuid ei korralda ega rahasta? „Meil on ühiskonnana vaja teada põhjuseid, miks mõned inimesed lapsi saada ei soovi," nendib Raudsaar rahvastiku vähenemisele viidates.Teiseks küsib Raudsaar, et miks on muudetud seaduses niisuguste oluliste demograafiliste uuringute korraldamine keerulisemaks?

Raudsaare sõnul on kahetsusväärne, et sellises olukorras ei seisa need isikud sirgeselgselt oluliste asjade eest, kellele peaks rahva edasikestmine olema südameasi. „Meedia survel on asjaomased löönud vedelaks eesotsas Tartu Ülikooli rektoriga. /…/ Väära mulje kujunemisele aitab kaasa, kui asjaomased tõmbavad ise selja ehmunult küüru ning ütlevad ausa inimesena, et on süüdi selles, et luba ei olnud veel käes," osutab Raudsaar ka Tartu Ülikooli dekaanile Raul Eametsale, kes on uuringuga seotud.

„Mulle tundub, nagu kõik mõistlikud inimesed oleksid korraga mõistuse kaotanud," sedastab Raudsaar. 

"Vaadates toimuvat, näen, et Pere Sihtkapital on millegipärast pinnuks silmas paljudel ning praegust hetke kasutatakse mõnuga „ärategemiseks". Minu meelest on see väga nõme ja ülekohtune ning sellepärast kirjutasingi praeguse loo," märgib Raudsaar ja lisab: „Ma näen selgelt, mis toimub ning kuni meil veel eksisteerib sõnavabadus, tuleb sellest kirjutada. Tendentside jätkudes arvan, et varsti enam ei saa."

Toimetas René Allik