AS Eesti Raudtee on osade klientidega tõsiselt tülli pööranud, kuna soovib ka kriisi ajal võtta enda rajatiste kasutamise eest tasusid, mida mõned turul tegutsejad peavad vastuvõetamatult kõrgeteks. Hinnatõusust võidakse osaliselt pääseda küll siis, kui riik otsustab lisaeelarve raames riigifirmat 17 miljoni euroga toetada – seda otsust oodatakse kuu keskpaigaks ja kõigi indikatsioonide kohaselt rahastus ka tuleb.
Kemplus kasutustasude üle kestab juba pikemat aega. Loogika on säärane, et kui Eesti Raudtee hindu tõstab, peab seda omakorda enda klientide jaoks tegema ka raudteel vedusid korraldav riigifirma Operail.
Tasude puhul tuleb jällegi eristada kahte komponenti. Esimeseks on üldised infrastruktuuritasud, mille määrab kindlaks tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA). Tasud määratakse liiklusgraafikuperioodiks, mis algab detsembrikuu teisest pühapäevast. Praegu kehtivad tasud jõustusid mullu 8. detsembrist ja kehtivad tänavu 11. detsembrini. Eesti Raudtee juhatuse esimehe Erik Laidvee sõnul on aga väga tõenäoline, et need tasud peagi tänu lisaeelarvest oodatavale rahastusele langevad.
Eesti Raudtee kehtestas lisaks sellele aga mullu augustis ka uue oma teenindusrajatiste kasutamise tasu – selleks pole TTJA luba vaja. Kohe puhkesid vaidlused. "Juba poolteist-kaks aastat oleme selgitanud, et kõik tasud ei sisaldu infrastruktuuritasus. Suurem osa kliente on ka maksmas, aga on osad, kes ilmselt ei saa aru või ei taha aru saada. Sellisel juhul ei jää muud üle, kui pöörduda sõltumatu arbiitri poole. Aga me peame kohtlema kliente võrdselt – nii ei saa, et osad kuulekalt maksavad ja osad on arvamusel, et ei maksa," rääkis Laidvee.
Tema sõnul lähtub Eesti Raudtee teenindusrajatiste tasu määramisel 2016. aastast pärinevast ELi direktiivist. Otsuse vaidlustas aga Operail. "Kaebasid konkurentsiametisse, kes kontrollis väga põhjalikult, tegi mõningased korrektuurid ja ütles, et see tasu on õiglane," sõnas Laidvee.
Tema sõnul ei ole tegu märkimisväärselt suure summaga ja keeldumist selle maksmisest pidas ta jonniks. "Konkreetne number on 1,45 eurot vagunile, edasi-tagasi tuleb 2,9 eurot, vagunipõhiselt. Tonni peale on suurusjärk viis eurosenti."
Objektiivile laekunud info kohaselt soovis Eesti Raudtee veel mõne aja eest summa summarum 20% küündivat hinnatõusu. Laidvee sõnul on aga selline protsent meelevaldne. Kui vaadata kõiki tasusid tervikuna, siis võrreldavate mahtude juures tema sõnul kasutustasu kogusumma isegi väheneb.
"Veetud tonni kohta on tasude alanemine olnud pidev protsess ‒ 5 viimase aasta jooksul on keskmine tasu tonni kohta alanenud ca 30%, sellel aastal võrreldes eelmise aastaga 4%. Vastupidiselt väidetule on Eesti Raudtee lubanud koheselt toetada tasude täiendavat vähendamist käesoleval aastal, kui saab selleks riigi poolt vahendeid," kinnitas ta.
Operail hoiatas hinnatõusu eest
Märtsi viimasel päeval saatis Operail klientidele teate, et on sunnitud kaubavedude hindu tõstma, põhjendades seda sellega, et TTJA pole vastupidiselt Operaili varasemale taotlusele infrastruktuuri tasusid langetama nõustunud. Operail esitas selle taotluse pärast detsembrikuist hinnatõusu ja oluline on märkida, et see polnud põhjustatud veel mitte viirusega seonduvast, vaid sellest, et riigifirma pidas tasusid üldiselt liiga kõrgeks.
Ettevõtte juhatuse esimehe Raul Toomsalu sõnul arvestas ning lootis Operail, et tasude muutmise taotluse menetlemine ning vastavad otsused on enne märtsi lõppu tehtud, kuid TTJA neid siiski ei teinud. "Kuna kehtivad infrastruktuuri kasutustasude määrad on eelnevast hinnatasemest kõrgemad ja vedaja seniste hindade juures arvestamata jäänud vajadus investeerida jätkusuutlikult toimivasse veovõimesse, oleme siiski sunnitud tõstma hindu," märkis Toomsalu.
Ta sõnas, et mõistes klientide keerulist olukorda, otsustas Operail jõustada muutuse alles alates 1. maist. Juhul, kui vahepeal peaks raudtee kasutustasude langetamise otsus tulema, lubas Toomsalu proportsionaalselt langetada ka veo hinda.
Sündmused on kriisi ajal aga päevadega arenenud. 7. aprillil saatis Operail välja uue kirja, kus andis märku, et seoses plaanitava lisaeelarvega paneb firma tasude tõstmise siiski pausile. "Tänase olukorra ja viimase informatsiooni valguses oleme hetkel uute lepingu tingimuste välja saatmisega ootel. Meie suur lootus on, et riigikogu kinnitab valitsuse esitatud lisaeelarve taotluse ning selle alusel muudab TTJA raudteeinfrastruktuuri kasutustasude otsust," kirjutas Toomsalu.
Ministeerium sai protestikirju
AS Olerex Terminal tegevdirektor Rein Männiste tõdes 6. aprillil majandusminister Taavi Aasale, Laidveele ja Eesti Raudtee nõukogule saadetud kirjas, et vedude hinnatõusu puudutav kommunikatsioon Eesti Raudteega on "taaskord jõudnud uude ultimatiivsete nõudmiste faasi." Tüliküsimuseks on peamiselt just teenindusrajatiste kasutamise tasu, mida mõned turuosalised peavad ühepoolselt ja õigustühiselt kehtestatuks.
"Kuna tänane olukord Eesti raudteesektoris on sõna otseses mõttes selline, et "taganeda pole enam kuhugi", ja arvestades sellega, et sellised hinnatõusu puudutavad otsused mõjutavad mitte ainult meie ettevõtete äritegevust, vaid tunduvalt laiemat osa Eesti majandusest, peame vajalikuks saata teile koos meie raudteevedusid teostava partneri Skinest Rail AS-ga ühine, seda problemaatikat veelkord laiemalt käsitlev avalik kiri," kirjutas Männiste.
Eesti Raudtee saatis Skinest Railile aprilli alguses nõudekirja teenindusrajatise kasutustasu viivitamatu väljanõudmise kohta, ähvardades sellega mittenõustumise korral alustada kohtulikku menetlust.
Nõudekirjas teatas riigifirma, et Skinestilt on maksmata arveid ning allkirjastamata vastavad kokkulepped jaamateede kasutamiseks 2018/2019 ja 2019/2020 liiklusgraafikuperioodil. See, et Skinest jätkuvalt Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutab, tähendab riigifirma hinnangul, et Skinest on lepingu muudatust aktsepteerinud.
Eesti Raudtee nõuab võlgnevuse tasumist 17. aprilliks. Raudteeäri kontekstis pole summa küll ülearu suur – 1. aprilli seisuga oli see ligi 18 500 eurot, millele lisanduvad võimalikud viivised.
Erinev nägemus turuolukorrast
Tüli tekitab ka fundamentaalselt erinev nägemus sellest, mis seisus Eesti raudteesektor on. Esialgsele kirjale lisatud avalikus kirjas esindavad Männiste ja Skinest Raili juhatuse liige Roman Zahharov pessimistliku lähenemist.
"See (tasude – toim.) teema on olnud aktiivselt päevakorras juba viimased 7-8 kuud, kuid ei ole kahjuks leidnud seni osapooli rahuldavat lahendust ning seda eelkõige Eesti Raudtee ja tema klientide (kauba omanikud, käitlejad ja vedajad) erineva nägemuse tõttu Eesti raudteetranspordikoridori konkurentsivõimest täna ja tulevikus," kirjutasid Männiste ja Zahharov, viidates ka Operaili märtsikuu lõpus saadetud teatele.
Esmalt tõid nad välja, et Eestit läbivate raudteevedude maht on endiselt vähenemas. "Selline olukord suurendab ilmselt Eesti Raudtee riigieelarvelise abi vajadust. Samas sõnastab Eesti Raudtee 2018. aastal vastu võetud strateegia 2024. aastaks ettevõtte sõltumatuse riigieelarvelistest vahenditest. Lätis on aasta alguse trend veelgi drastilisem – veomahtude langus k.a. jaanuar-märts on üle 50%, mis omakorda viib veelgi teravama hinnasõjani seni allesjäänud mahtude vedamisel," seisab kirjas.
"Ka kõige lihtsam äriloogika ütleb, et igasugune hinnatõus sellises olukorras muudab meie niigi madala konkurentsivõime ainult hullemaks ja soodustab otseselt meie viimastegi transiidimahtude lahkumist Eesti Raudteelt," kirjutasid Männiste ja Zahharov.
Nad viitasid ka riigi transiidikomisjoni viimasel, veebruarikuisel istungil Eesti Raudtee esindaja poolt näidatud slaidile, kus seisab, et hinnatõusudeks ühelgi turuosalisel ruumi pole.
"Ülaltoodud slaid näitab, et veel käesoleva aasta veebruaris on Eesti Raudtee juhtkond siiski tajunud Balti regioonis valitseva konkurentsiolukorra tõsidust. Loodame väga,et tänaseks ei ole Eesti Raudtee juhatuse arusaam reaalsest turuolukorrast lõplikult kadunud ning me suudame taas keskenduda meie ühisetegevuse esmasele eesmärgile, milleks on sihipärane tegevus kaubavoogude kasvatamiseks ja olemasoleva logistika alalhoidmine ning parendamine," kirjutasid Männiste ja Zahharov.
Allakirjutanud tõdesid, et nii Eesti Raudtee kui Operail on lähiajaks plaaninud märgatavaid investeeringuid. Kui aga kaubaveod peaksid tuntavalt langema, muutuvad sellised plaanid küsitavaks.
Soovivad hinnatõusude külmutamist
Allakirjutanud rõhutasid ka koroonaviiruse mõju sektori toimimisele. "Paljudes raudteega seotud ettevõtetes on alanud samasugune käivete langus ja sellega seotud töökohtade kadumine, nagu mitmetes avalikkusele rohkem tuntud majandusharudes. Vajadus selles kriisis ellujäämiseks oma kulusid minimeerida ja mingilgi moel oma niigi vähest konkurentsivõimet säilitada on meie sektoris sama aktuaalne, kui kogu ülejäänud majanduses," tõdesid nad.
Antud olukorra teeb Männiste ja Zahharovi sõnul "eriti drastiliseks" see, et Eesti Raudtee juhatus jätkab hinnatõusude poliitikaga, mis olid nende hinnangul enamuse klientide arvates juba enne koroonakriisi "meelevaldsed ja strateegilises mõttes arusaamatud."
"On ju täiesti ilmne, et sellised hinnatõusud viivad meid võimalikust veomahtude kasvust ainult kaugemale, põhjustades halvimal juhul juba lähi-pikas perspektiivis kogu selle veosegmendi hääbumise Eesti majanduskaardil. Ülaltoodut arvesse võttes teeme ettepaneku koheselt külmutada kõik raudteevedudega seotud planeeritavad hinnatõusud vähemalt käesolevaks aastaks ning tühistada 2019. aastal ühepoolselt kehtestatud teenindusrajatiste kasutamise tasu," kirjutasid nad.
Laidvee on optimistlik
Seoses koroonaviiruse kriisiga, kuigi mitte vaid selle tõttu, on sektori seis tõepoolest kiirelt muutunud väga raskeks. Statistikaameti andmetel on tänavu jaanuari ja veebruariga Eesti Raudteel toimuv kaubavedu kukkunud 30,3% ja tulud kaubaveolt lausa 42,2%. Laidvee näeb aga siiski põhjust optimismiks ning peab pessimistlikke prognoose vaid vähemuse seisukohaks.
"Kaubaveomaht on vähenenud jaanuaris ja veebruaris tänu soojale talvele ning sellest johtuvast põlevkivi vedude vähenemisest, samuti tänu logistilistele probleemidele Venemaalt väetiste ja Valgevenest pärineva kauba veol. Märtsis on näha languse olulist vähenemist ja kasvu vastavates segmentides, seega meie edasine prognoos on pigem positiivne," ütles ta. Laidvee sõnul kinnitavad suuremad kliendid, et veavad eelmise aasta mahu täis ja isegi ületavad seda.
Alexela keeldub maksmast
Eesti Raudtee käest on nõudekirja saanud ka kütusefirma Alexela. Kirjas nõutakse erinevate arvete tasumist, mis olid väljastatud teenindusrajatiste kasutamise eest Paldiski jaamas. 7. aprillil saatis Alexela Logistics AS juhatuse liige Aarto Eipre Laidveele, Eesti Raudtee nõukogule ja MKMile kirja, kus hinnatõusu teravas toonis kritiseeris.
"Selle asemel, et mõelda pidevalt välja uusi infrastruktuuri tariifi komponente ja selle varjus tegeleda varjatud hinnatõusuga, oleks transiidivaldkonnale palju mõistlikum, kui te suudaksite majanduskriisi tingimustes hakkama saada oma põhitööga ja suudaksite koostöös TJA-ga kokku leppida ja kehtestada infrastruktuuri kasutustasu (soovitavalt madalama kui seni kehtiv), et rahvusvahelisi kaubavedusid mitmeaastaste lepingutega teostavad ettevõtted teaksid oma kulubaasi ette natuke pikemalt kui 1 kuu," kirjutas Eipre.
"Teatame teile, et AS Alexela Terminal antud arvetega ei nõustu ning jääb AS-i Eesti Raudtee poolt soovitud uue kasutustasu osas oma seni AS-ile Eesti Raudtee saadetud kirjades ning teie korraldatud kohtumisel esitatud seisukohtade juurde," teatas Eipre eraldi Eesti Raudtee juhatusele saadetud kirjas, kus ta nõudmiste rahuldamisest otsesõnu keeldus.
Ta viitas, et Alexela Terminal ei ole allkirjastanud Eesti Raudtee poolt koostatud kokkulepet, mis oleks täiendanud Eesti Raudtee, Operaili ja Alexela Terminali vahel 2014. aasta juulis sõlmitud lepingut ning kehtestanud augustist teenindusrajatiste kasutamise tasu.
"Kuni sellist kokkulepet ei ole meie vahel saavutatud ning Alexela Terminal ei ole lepingu muutmisega nõustunud, ei hakka mistahes uus tingimus automaatselt kehtima ning leping kehtib muutmata kujul. Õigusvastane ja meelevaldne on siinkohal AS-i Eesti Raudtee poolt nõudekirjas esitatud tingimus, mille kohaselt "teenindusrajatiste kasutamise jätkamist vedaja poolt peale 01.08.2019 loeb Eesti Raudtee kasutustingimuste aktsepteerimiseks"," kirjutas Eipre.
Süüdistus monopolistlikus käitumises
Eipre viitas, et Eesti Raudtee puhul on tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga konkurentsiseaduse mõttes, mis tähendab, et viidatud teenindusrajatised kujutavad endast infrastruktuuri, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda.
"Aktsiaseltsil Alexela Terminal ja teistel logistikaettevõtetel ei ole võimalik ilma AS-ile Eesti Raudtee kuuluvaid teenindusrajatisi kasutamata oma äritegevusega jätkata, sest alternatiive turul ei eksisteeri. Seega ei ole teie teenindusrajatiste kasutamise jätkamine meie jaoks mitte vaba valik, vaid objektiivne äriline vajadus," kirjutas ta.
"Nimetatud olukord ei tähenda aga sugugi, et AS Eesti Raudtee kui monopol võib ettevõtjatele tingimusi vabalt dikteerida või et meie automaatselt mistahes hinnatõusuga nõustume. Leiame, et AS Eesti Raudtee on valinud sektori ühendaja asemel monopoolse väljapressija rolli, mis on otseses vastuolus konkurentsiseaduse põhimõtetega," leidis Eipre.
Ta viitas, et Eesti Raudteed ei kohusta teenindusrajatiste kasutamise eest tasu küsima ka ükski seadus. "Raudteeseadus üksnes näeb ette teenindusrajatise omaniku võimalust teha kaalutletud otsus võtta oma teenindusrajatiste kasutada andmise eest mõistlikku tasu, kuid ta ei anna mitte mingil juhul AS-ile Eesti Raudtee õigust kehtestada sellist tasu ühepoolselt ja tegelikku õiguslikku ja majanduslikku olukorda ja teiste turuosaliste arvamusi arvesse võtmata," märkis Eipre.
Temagi tõi välja mahtude üldise kukkumise. "Lisaks tuletame teile meelde, et Alexela Terminali ehitamisel Paldiskisse ehitasime meie välja kogu terminali AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuriga ühendamiseks vajaliku taristu ja andsime osa sellest tasuta AS-ile Eesti Raudtee üle lähtuvalt teie tehnilistest liitumistingimustest," kirjutas Eipre.
"Eriti kohatud ja ahistavad tunduvad AS-i Eesti Raudtee nõuded ning soovimatus neist loobuda praeguse eriolukorra valguses, mille tagajärjel on majanduskeskkond riigis oluliselt halvenenud, nafta maailmaturu hind drastiliselt kukkunud ning paljudes majandusharudes on tegevus peatunud," märkis ta.
Alexela leiab Eipre sõnul, et Eesti Raudtee proovib teenindusrajatiste tasude ja infrastruktuuri tasude siltide all mitme komponendi presenteerimise kaudu varjatud hinnatõusu läbi suruda.
"Eeltoodust lähtudes ning kuni tekkinud olukorrale mõistliku ning õiglase lahenduse leidmiseni leiame, et AS-i Eesti Raudtee arved teenindusrajatiste kasutamise eest ei ole põhjendatud ega õiguspärased ning keeldume nende tasumisest. Vajadusel oleme valmis kasutama oma õiguste kaitseks kõiki võimalikke õiguskaitsevahendeid ning informeerima AS-i Eesti Raudtee juhatuse otsustest ka avalikkust," ähvardas Eipre.