EELK peapiiskop 7. oktoobril 2020 ERRi saates "Otse uudistemajast". Kuvatõmmis

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) portaalis avaldatud uudises väidetu, nagu ei näeks EELK peapiiskop Urmas Viilma probleemi kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmises ja seega kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimises, kui abielu mõiste saab rahvahääletusel täiendava kaitse, moonutab tegelikult Viilma poolt öeldut, osutab Varro Vooglaid.

ERR avaldas täna oma portaalis uudise, mis loob juba pealkirjas mulje, nagu oleks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma öelnud täna ERRi veebisaates “Otse uudistemajast”, et kui rahvahääletus on abielu mehe ja naise vahelise liiduna ära defineerinud, võib riigikogu kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtta. 

Vaadates ja kuulates, mida Viilma osutatud saates tegelikult rääkis, ilmneb aga, et ERR on Viilmale sõnad suhu pannud. Viilma võis küll mõelda seda, mida ERR väidab teda olevat väitnud, aga seda, mida ERR väidab teda olevat väitnud, ta reaalselt saates ei öelnud. Tegelikult ütles ta, et “kui abielu tähendus saab sellisena [mehe ja naise liiduna – VV] kindlustatud, nagu see praegu on, siis ma ei näe mingisugust probleemi, et samasoolised kooselus elavad inimesed ei võiks eeldada, et nüüd riik lahendab ära ka nende küsimused.”

ERRi tõlgendus Viilma öeldust on meelevaldne ja sellisena kallutatud, sest samast soost koos elavate inimeste küsimuste lahendamine ei pea tingimata tähendama kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist ja seega kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimist. 

ERRi poolt avaldatud uudis originaalsel kujul

Põhjus, miks konservatiivid ei või kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimisega leppida, isegi kui abielu mõiste mehe ja naise liiduna saab kas rahvahääletuse tulemusel või ka vastavasisulise põhiseaduse muudatuse kaudu kindlustatud, seisneb kokkuvõtlikult öeldes selles, et põhimõtteliselt kujutaks niisugune lahendus endast silmamoondust: konservatiividele jäetaks abielu nimetus, väline kest, ent sisuliselt antaks kõigile kooselupaaridele (olgu nad eri- või samasoolised) abieluga (peaaegu täielikult) samad õigused ja sama staatus.

Konservatiivide vastuseis kooseluseadusele ei ole pelgalt sentimentaalset laadi. Vastuseisu põhjused on põhimõttelised ja taanduvad tõdemusele, et muude kooseluvormide riiklikuks ja abieluga võrdväärseks tunnustamiseks puudub ratsionaalne põhjendus. Abielu puhul on oluline mitte see, et niisuguse sildiga tähistataks vaid mehe ja naise liitu, vaid see, et riik tunnustaks soositud ja priviligeeritud kooseluvormina just abielul rajanevat perekonda, mis loob kõigist kooseluvormidest kõige suuremat ühiskondlikku hüvet ning on sellisena reaalselt rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna aluseks. 

Eelnevalt selgitatud arutluskäigule tuginedes olen varemgi kirjutanud, et suure tõenäosusega ei oleks enamikul konservatiividest kooseluseaduse vastu midagi, kui sellega ei püütaks varjatult abielu ja perekonna institutsioonide tähendust ümber kirjutada. Et seda ei tehtaks – ja et samas püütaks lahendada samasooliste kooselupaaride küsimusi, millele Viilma viitas –, selleks tuleks eemaldada kooseluseadusest kõik, mille tõttu peaks kooselulepingu sõlminud paare käsitlema perekonnana. 

Muu hulgas tuleks kooseluseadusest välja võtta kõik lapsi ja vanemlust puudutav ning taandada seadus lepinguosaliste varaliste ja isiklike suhete reguleerimisele. Selliste muudatuste tulemusena peaks kooselulepingu saama sõlmida ka lähisugulaste (näiteks õed-vennad) ja rohkem kui kahe inimese (näiteks korterikaaslaste) vahel.

Võimalik, et Viilma ei näegi selles probleemi, et kooseluseaduse läbisurumine viidaks olemasoleval kujul lõpule, kui abielu mõiste on saanud rahvahääletusel kindlustatud – seda enam, et oma seisukohta sõnastades vastas ta Indrek Kiisleri selgele küsimusele, kas pärast abielu mõiste referendumil kindlustamist võiks ka kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtta. Kahtlemata oleks see seisukoht kummaline, sest nagu osutas ka Martin Helme, oleks äraspidine aktsepteerida abielu mõistele täiendava kaitse andmise referendumi positiivset tulemust vahendina kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimiseks. Fakt on aga see, et ERRi saates Viilma niisugust seisukohta, nagu ERR talle omistab, ei väljendanud.

Milline EELK peapiiskopi seisukoht selles küsimuses on, seda oleks kahtlemata väga huvitav ja ka oluline teada. Seetõttu tasuks seda temalt endalt selgelt küsida, paludes ka selget vastust. Vältimaks mitmetimõistetavust, võiks Viilma muidugi ka omaalgatuslikult antud küsimuses selgust luua.

TÄIENDATUD: Urmas Viilma selgitas oma seisukohti selles küsimuses 8. oktoobril ERRi portaalis avaldatud kirjalikus intervjuus, kus ta ütles mh järgmist: “Uues olukorras tuleks kindlasti ära lahendada samasooliste inimeste probleemid ja küsimused. Aga tõenäoliselt ei piisa rakendusaktide vastuvõtmisest, vaid kooseluseadus tuleb üle vaadata või lahendada nende inimeste mured teiste seaduste pinnalt.”