( : ) kivisildnik Objektiivi stuudios. Kuvatõmmis

Minu maailmavaadet ei kujunda laste munalõikajad ja see sõna otseses mõttes kuratlik seltskond ei lahuta minu meelt. Ma ei ole ju mingi väärastunud sadist või inimsoo hävitamise eestvõitleja. Ma olen täiesti normaalne inimene, orienteerun tegelikkuses vabalt, selleks ei pea olema geenius, julgustab lugejaid taas 30 päeva feispukivanglat saanud ( : ) kivisildnik.

Väljas on torm, ent hinges valitseb rahu, maailm toimib, sain jälle 30 päeva feispukivanglat. Ma ei tea mitmes kord see on, sellel aastal kindlasti esimene. Minu sõnavabadust on ebaseaduslikult piiratud erinevatel põhjustel: kord Vahva sõdur Sveijki tsitaadi eest, millega ma toetasin keskvõimu Ungari vastaseid sanktsioone, teine kord selle eest, et julgesin väita: liberaaldemokraatia viljastavates tingimustes peaks pedehuumor olema keelatud, nüüd Darvini õpetusest lahtiütlemise pärast – palusin oma sõbralistist lahkuda kõigil isikutel, kes on ahvist arenenud.

Keegi küsis selle peale, mis peavad tegema need, kellel sugu ei ole, millest jutt ka ei käiks, keegi hakkab ikka soosokki näost välja ajama. Vastasin, et need peavad enne arenema inimese ja affi ühise eellase tasemele ja õppima reprodutseerima. Minu bioloogiataustaga hariduskäiku arvestades oli vastus darvinstlikult korrektne – sain 30 päeva. See muidugi ei ole üksikjuhtum, kolm mu sõpra said mõne päeva eest samuti kuu aega, kui söandasid räpigurmaan Siim Nestori ajajoonel kommenteerida tema postitust, milles see peast LKGB+ tegelane üritas naeruvääristada allakirjutanu lastekohitsemist taunivaid avaldusi.

Mind ei pannud sugugi imestama, kui palju lastekohitsemist pooldavat kultuurieliiti Siimu seakisa peale pöidlaid, südameid lennutas ning võimete piires kaasa mõtles – kunstnikud, kultuurkapitali eksperdid, kirjanikud, poeedid, tõlkijad, toimetajad, suvalised karvased ja kõlupead. Lastekohitsemine on kultuuriringkondades menukas, hoidke oma troonipärijatel hoolega silm peal. Ma hoiatan teid veelkord kultuurinomenklatuuri, anaalaktivistide ja avalikõiguslike ajakirjanike eest: see deemonlik ja ahvist arenenud seltskond toetab teie laste keemilist kastreerimist. See on fakt.

Ma hoiatan teid veelkord kultuurinomenklatuuri, anaalaktivistide ja avalikõiguslike ajakirjanike eest: see deemonlik ja ahvist arenenud seltskond toetab teie laste keemilist kastreerimist. See on fakt.

Ma loodan, et pealekaebajad ei pahanda, kui ma oma põhiseadusliku eneseväljenduse vabaduse kasutamiseks ja laste füüsilise tervise kaitsmiseks Objektiivi auväärsete veergude poole pöördun. Meil ei rünnata mitte ainult lapsi vaid ka neid, kes üritavad lapsi päästa. Kuhu ma siis oma lastekaitsmise jutuga lähen? Müürilehte, Vikerkaarde, Värskesse Rõhku, Delfisse või endise sotsialisti Tõnu Intsu jutule? Ehk Kadriorgu, kus pesitsev presidendi laadne toode julgeb väita, et laste homoseksualiseerimise vastased meeleavaldused on ohuks põhiseaduslikule korrale?

Meil ei ole laste põhiseaduslikku sandistamist, keegi on juhtinud kadrisandid eksiteele. Laste invaliidistamine on ilmselget ka euroopa liidu prioriteet, äsja see oli kui kastreerimispsühhoosis euroliit Poolat, Leedut ja Lätit ähvardas, sest nendes riikides kaitstakse lapsi seadustega homoseksuaalse propaganda eest, mõistagi ei saa LKGB+ agitaatorid hakkama ilma lastekohitsemisnõustamiseta. Kui laste suguvõimetuks muutmine on Euroopa Liidus kohustuslik, siis ma olen selle loomastunud liidu inimvaenuliku poliitika vastu.

Ja ma olen ka lapsi sandistava kultuuri vastu – ma mõistan president Trumpi plaani rünnata vajadusel Iraani kultuuriobjekte. Kui kusagil on kultuur, mis viib terrorismi ja genotsiidi mõõtu tapatalguteni või viib kultuur laste kohitsemiseni, siis tuleb see kultuur hävitada. Me oleme jõudnud olukorda, kus me tubaka ja alkoholiaktsiisi makstes toetame laste vastu suunatud genotsiidi ja terrorismi, sest selle rahaga toetatakse kultuuri ja see kultuur on sügavalt reeturlik, alatu ja inimvaenulik.

Laste kaitsmine on iga lapsevanema kohus, see on riigi kohus, see on iga seaduskuuleka kodaniku kohus ja see on ka kultuuri kohus. Mina olen oma kohuse täitnud, olen kirjutanud mõned laste nn soomuutmist või keha hingega kooskõlla viimist (sellist õõvastavat eufemismi laste kastreerimise kohta kasutas va Pakosta) paljastavad teosed. Eelmise aasta lõpus ilmusid allakirjutanu raamatud “(:)Doris Taukari järelejäänud luuletused” ja “(:)armuloo prügikast. Valuraamatu IV-VIII köide”, peagi on saadaval ka viimase kõvaköiteline väljaanne.

Valuraamat on pühendatud pedofiiliaohvritele. Mina olen valinud poole, mina olen elu, põhiseadusliku korra, terve mõistuse ja laste poolt. Ma olen pedofiilide, inimohverdajate ja lastekohitsejate vastu. Ma olen hulluse, mandumise ja loomastumise vastu. On viimane aeg kultuurisikud kultuurilammastest välja rookida. Kultuur on muutunud ohtlikuks, see ei ole enam ainult vaimne mürk, mandumine on progresseerunud kujuteldamatuks jõleduseks ning inimsusevastaste kuriteguse õigustamiseks ja kaasaaitamiseks. Täna on eesti kultuur genotsiidi kaasosaline ja see on väljakannatamatu olukord.

Minu maailmavaadet ei kujunda laste munalõikajad ja see sõna otseses mõttes kuratlik seltskond ei lahuta minu meelt.

Aga kuidas eristada sikud lammastest? Näo järgi on raske vahet teha, kultuurinomenklatuur kakerdab in corpore ringi krimpsus nägu ees nagu vana kartul, paremal juhul manatakse koonule midagi surnud rebase irve taolist. Välimuse järgi vahet ei tee. Ka loomingusse süvenemine ei anna oodatud tulemust, see millel pole sisu, tähendust, kvaliteeti ega mõtet on kunstiliigist olenemata tühi plära, müra. Pole vahet kas see reostus on visuaalne, verbaalne ehk väljendub helivõngutamises ehk rämpsarhitektuuris.

Kõige parem on kultuuritegijatelt endalt küsida või uurida toote korraldajalt või kaubastajalt, kas seda ja seda etendust, kontserti või näitust korraldavad ja esitavad lastekohitsemise pooldajad, viisakalt küsides kas see siin on LKGB+ meelne üritus, kas poolt või vastu? Ajakirjanikega on selge, see vähemus väljendab oma meelsust mõnikord ka arusaadaval moel, aga kordamine on tarkuse ema: kas teie, Oja Pets, olete laste soomuutmise poolt või vastu? Aga teie, väga austatud Siim Nestor?

Ühesõnaga, tarvitada ainult söödavat kultuuri, kõige parem oleks, kui meil oleks tervislik ja ohutu ning põhiseaduslikule korrale lojaalne kultuur märgistatud vastava kvaliteeditunnusega, olgu selleks kleeps või mis iganes, meil on vaja sõltumatut kultuuri ohutuse institutsiooni, politseid ja loomeliite ei saa selles küsimuses usaldada.

Minu maailmavaadet ei kujunda laste munalõikajad ja see sõna otseses mõttes kuratlik seltskond ei lahuta minu meelt. Ma ei ole ju mingi väärastunud sadist või inimsoo hävitamise eestvõitleja. Ma olen täiesti normaalne inimene, orienteerun tegelikkuses vabalt, selleks ei pea olema geenius. Kuidas teiega on, lugupeetud lugeja?

( : ) kivisildnik

08.01.2020
Pärnus, vandenõulaste otsesel mahitusel