Foto: kuvatõmmis COVID-19 valmisoleku kavast

Isiklikest vaktsineerimisotsustest võib kõrge nakkusohu tingimustes sõltuda ligipääs mittehädavajalikele teenustele, seisab valmisoleku kavas.

Mitmete ametkondade ja ligi poolesaja inimese panusel valminud dokument peaks andma selge arusaamise, kuidas riik järgmiseks koroonalaineks peaks valmis olema. 

Dokument algab tõdemusega, et "iga inimese teadlikust tervisekäitumisest sõltub suurel määral nii tema enda kui teiste kaitsmine nakatumise eest". Ometi ei maini dokument sõnagi seda, kuidas inimesed saaksid oma immuunsüsteemi tugevdada peale vaktsineerimise. 

"Ettevõtjad võiksid igati selgitada töötajatele vaktsineerimise vajalikkust ning pakkuda vaktsineeritud töötajatele "präänikuid"," peab dokument vajalikuks kaasata vaktsineerimiskampaaniasse ka eraettevõtjaid ja annab ebaeetilise soovituse hakata jagama vaktsineerimise alusel töötajatele eeliseid või tunnustust. 

Kuigi dokument rõhutab, et vaktsineerimine on vabatahtlik, sedastatakse, et "isiklikest vaktsineerimisotsustest võib aga kõrge nakkusohu tingimustes sõltuda ligipääs eluliselt mittehädavajalikele teenustele". Järelikult ollakse põhimõtteliselt valmis jätkama vaktsineerimata inimeste kõrvalejätmist avalikust elust ja taaskehtestama ühiskonda lõhestanud koroonapassi poliitikat. 

"Riiklikest piirangutest nii palju, et neid kehtestame ainult siis, kui [nakatumise vältimise meetmed] ei toimi, kui Eesti elanikud ei vaktsineeri piisava hõlmatusega," kommenteeris sotsiaal- ja tööministri Tanel Kiik kava tutvustanud pressikonverentsil seost piirangute  ja vaktsineerimise vahel. 

Olulist rõhku paneb valmisoleku kava kommunikatsioonile. "Eesti valis kohe kriisi algusest alates kommunikatsioonis avatuse tee: olukorrast räägiti ausalt ja avatult, sh viidati kõigele, mida veel ei teatud," annab dokument ilmselgelt ebaõige hinnangu riigi ja erameedia kommunikatsioonikäitumisele. 

Positiivsena tuleb võtta suunda, et viirusega seotud avaandmed jäävad avalikuks: "Kindlasti tuleb jätta avaandmed avalikuks," selgitab dokument, tõstatades samas küsimuse, miks üleüldse peaks riik rahva eest ühe viirushaiguse statistikat varjama. 

COVID-19 valmisoleku kava puudustele on muu hulgas osutanud ka Martin Kadai õiguskantsleri büroost ja endine teadusnõukoha juht Irja Lutsar.

Toimetas René Allik