J. Laidoner ja K. Päts riigikogus

Riigikogu peaks mõistma hukka president Konstantin Pätsi kunagised põhiseadusvastased sammud ja rehabiliteerima vabadussõjalased, ütles EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas riigikogu õiguskomisjoni avalikul istungil, kus arutati vabadussõjalaste rolli Eesti ajaloos ja nende võimalikku rehabiliteerimist.

Õiguskomisjonis esinesid ajaloolased Jaak Valge ja Art Johanson, kelle ettekande pealkirjaks oli “Eesti autoritaarrežiimi poliitilistest repressioonidest aastatel 1934–1940.”

“Enamik ajaloolasi on seisukohal, et Pätsi poolt sooritatud riigipööre, sellele järgnenud tegevus, erakondade keelustamine, tsensuuri kehtestamine, riigikogu laialisaatmine ja poliitiliste oponentide represseerimine oli õigusvastane,” ütles Henn Põlluaas.

Vabadussõjalaste liikumise juhid Artur Sirk ja Andres Larka

“Vabadussõjalaste juhid ja aktiivsed tegelased anti kohtu alla valesüüdistusega riigipöörde kavatsuse eest. Kui need süüdistused kokku varisesid, mõisteti nad süüdi otsitud põhjustel. Suur hulk neist sai lisaks tingimisi karistusele ka reaalse vanglakaristuse. Samas langesid põhjendamatute repressioonide alla ka sajad või isegi tuhanded Vabadussõjalaste liidu liikmed ja ka nende mitteliikmetest toetajad. Kaitseväes viidi läbi suurpuhastus, kohalikest omavalitsustest ja riigiametitest eemaldati kõik sellised inimesed.”

Põlluaas märkis, et Eesti riik on rehabiliteerinud nõukogude okupatsioonivõimude poolt represseeritud, arreteeritud ja küüditatud kodanikud ja sama peaks tegema ka Pätsi režiimi all kannatanutega.

“Ma ei ole nõus nendega, kes  leiavad, et riigikogu ülesanne pole anda hinnanguid ajaloos toimunud sündmuste kohta. Riigikogu on mõistnud hukka Eesti okupeerimise ja annekteerimise Nõukogude Liidu poolt. 2006. aastal võtsime vastu otsuse, millega mõisteti hukka okupatsioonirežiimide kuriteod Eestis ja kuulutati neid sooritanud organisatsioonid ja üksused kuritegelikuks,” ütles ta.

Põlluaasa sõnul on saabuv Eesti Vabariigi juubeliaasta kohane aeg rõhutada, et me oleme 1918. aastal loodud demokraatliku Eesti Vabariigi õigusjärgne riik, kes peab au see demokraatlikke seisukohti ja aateid.

“Riigikogu peab vastu võtma otsuse, millega mõistetakse hukka kunagised põhiseadusevastased sammud ja repressioonid ning rehabiliteerima vabadussõjalased ja nende toetajad. Sellega näitame, et Eesti püsib vankumatult demokraatia teel ja sellised asjad ei saa meie riigis enam korduda,” rõhutas Põlluaas.

Õiguskomisjonis jäi hinnang vabadussõjalastele ja Pätsi režiimile andmata, sest üksmeelele ei jõutud.

Teisipäeva õhtul ETV uudistesaates “Aktuaalne kaamera” kõnelenud Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp ütles, et diskussioon ajalooteemadel on tervitatav, ent kui riiklikul tasandil võetakse seisukoht, on sellel ka rahvusvaheline dimensioon.

“Et näiteks kui hakatakse vapse, keda peetakse laiemas ilmas paremäärmuslasteks, mõni isegi nimetab neid fašistideks, kui neid rehabiliteeritakse, te võite kujutada ette, millised pealkirjad võiksid olla mitte ainult idas, vaid ka läänes,” märkis Kasekamp.