Stockholm Foto: Piqsels

Rootsi ühispartei aastakümnete pikkuse leebe sotsialistliku sisserände- ja "humanitaarabi supervõimu" poliitika tulemusel toimus riigis 2025. aasta esimese 27 päevaga 27 pommiplahvatust. 

Rootsi peaminister, ühisparteilise Mõõdukate esimees, Ulf Kristersson tunnistas, et valitsus on kaotanud kontrolli kogu riiki tabanud jõuguväguvalla üle, vahendab Euractiv.

2024. aastal luges Rootsi politsei kokku 317 plahvatust. 2023. aastal toimus riigis 351 plahvatust. Pommiplahvatuste hulk hakkas taas järsult sagenema möödunud aasta detsembris.

Kui suuremas osas on pommiplahvatuste taustal kuritegelike jõukude omavaheline maadejagamine, siis viimastel aastatel on suurenenud süütutest kõrvalseisjatest ohvrite arv.

"Rootsi on keset uut vägivallalainet. Peamiselt suureneb pommiplahvatuste arv, mida juhtub pea iga päev," tunnistas Kristersson 30. jaanuaril ajakirjanikele.

"See on äärmiselt ilmselge, et me oleme kaotanud selle vägivallalaine üle kontrolli, muidu me täna siin ei oleks," jätkas peaminister.

Kui pommiplahvatuste arv 2024. aastal võrreldes 2023. pisut vähenes, kasvas samas jõukudega ja eriti alaealistega seotud "vastuolude" hulk. Politsei hinnangul töötab "aktiivselt" Rootsi allmaailma heaks kuskil 1700 alla 18-aastast noort. Kuritegelike võrgustike liikmete arv arvatakse olevat 14 000 inimese ümber.

Ühe lahendusena kavatseb valitsus anda politseile vabamad käed alla 15-aastaste noorte arreteerimiseks, taolised seadusandlikud sätted peaks hakkama kehtima käesoleva aasta esimesest oktoobrist.

Kristerssoni sõnul ulatub kuritegevuse juurpõhjuste pärand pika aja taha ja arvas, et probleemi lahendamiseks kulub kümmekond aastat.

Olukord on Rootsis kuritegevusega nii halb, et selle mõju ulatub Taani ja Norrasse.

18. jaanuaril jõudis Läti Vabariiki NATO kollektiivkaitse raames 500 Rootsi sõdurit.

Toimetas Karol Kallas